Piibel.NET
Kohtumõistjate raamatKohtumõistjate
 
Eestikeelne Piibel 1997
21Benjamini suguharu taastatakse Iisraeli mehed olid Mispas vandunud, öeldes: „Ükski meist
 ei anna oma tütart naiseks benjaminlastele!”

Kui rahvas tuli Peetelisse, siis nad istusid seal õhtuni
 Jumala ees, tõstsid häält ja nutsid suurt nuttu

ning ütlesid: „Issand, Iisraeli Jumal, mispärast on
 Iisraelis sündinud see, et täna puudub Iisraelist üks
 suguharu?”

Teisel päeval tõusis rahvas vara ja ehitas sinna altari
 ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid.

Ja Iisraeli lapsed küsisid: „Kes kõigist Iisraeli
 suguharudest ei ole tulnud koos kogudusega Issanda juurde?” Sest
 suur vanne oli pandud selle peale, kes ei tulnud Issanda juurde
 Mispasse, ja oli öeldud: „Teda tuleb surmaga karistada!”

Ja Iisraeli lapsed kahetsesid oma venda Benjamini ning
 ütlesid: „Täna on üks suguharu Iisraelist ära raiutud.

Kust peaksime leidma naised neile ülejäänutele?
 Sest me oleme vandunud Issanda juures, et me ei anna oma
 tütreist ühtegi neile naisteks.”

Ja nad küsisid: „Kas on Iisraeli suguharudest keegi, kes ei
 ole tulnud Issanda juurde Mispasse?” Ja vaata, Gileadi Jaabesist
 ei olnud ükski tulnud sõjaleeri koguduse juurde.

Rahvas loeti ära, ja vaata, seal ei olnud ühtegi Gileadi
 Jaabesi elanikku.

Siis kogudus läkitas sinna kaksteist tuhat meest vapraist
 poegadest ja käskis neid, öeldes: „Minge ja lööge mõõgateraga
 maha Gileadi Jaabesi elanikud, ka naised ja väetid lapsed!

Tehke nõnda: kõik meesterahvad ja kõik naised, kes
 tunnevad meesterahva magatamist, hävitage sootuks!”

Nad leidsid Gileadi Jaabesi elanike hulgast nelisada
 tüdrukut, kes olid neitsid, kes ei olnud meest tunda saanud
 meesterahvast magatades; ja nad tõid need leeri Siilosse, mis on
 Kaananimaal.

Siis terve kogudus läkitas käskjalad ja käskis rääkida
 benjaminlastega, kes olid Rimmoni kaljul, ja kuulutada neile
 rahu.

Ja benjaminlased tulid siis tagasi ja nad andsid neile
 naisteks need, kes olid jäetud elama Gileadi Jaabesi naiste
 hulgast; aga neist ei jätkunud neile.

Ja rahvas kahetses Benjamini, sest Issand oli teinud lünga
 Iisraeli suguharudesse.

Ja koguduse vanemad ütlesid: „Kust peaksime leidma naised neile
 ülejäänutele? Sest naised on Benjaminist
 hävitatud.”

Ja nad ütlesid: „Benjamini pääsenute omand on ju alles ja
 Iisraelist ei tohi kustutada ühtegi suguharu.

Me ise aga ei või anda neile naisi oma tütreist.” Sest
 Iisraeli lapsed olid vandunud, öeldes: „Neetud olgu, kes annab
 Benjaminile naise!”

Siis nad ütlesid: „Vaata, igal aastal on Issanda püha
 Siilos, mis on põhja pool Peetelit, päikesetõusu pool Peetelist
 üles Sekemisse minevat maanteed, ja lõuna pool Leboonat.”

Ja nad käskisid benjaminlasi, öeldes: „Minge ja varitsege
 viinamägedes

ja vaadake, ja vaata, kui Siilo tütred tulevad ringtantsu
 tantsima, siis tulge viinamägedest välja ja haarake endile
 igamees oma naine Siilo tütarde hulgast ja minge Benjamini
 maale!

Ja kui nende isad või vennad tulevad meiega riidlema, siis
 ütleme neile: Olge neile armulised meie pärast, sest me pole
 sõjas igaühele naist võtnud. Teie ei ole ju ka andnud neid
 neile, muidu oleksite nüüd ise süüdlased!”

Ja benjaminlased tegid nõnda ning võtsid tantsijate
 hulgast naisi vastavalt oma arvule, röövides need; siis nad
 läksid ja tulid tagasi oma pärisosale, ehitasid linnad üles ja
 elasid neis.

Siis Iisraeli lapsed läksid sealt ära, igaüks oma suguharu
 ja suguvõsa juurde; igaüks läks sealt oma pärisosale.

Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat: igamees tegi,
 mis tema enese silmis õige oli.