Piibel.NET
JoosuaJoosua
 
Eestikeelne Piibel 1997
22Altar Jordani jõe ääres Siis kutsus Joosua ruubenlased, gaadlased ja Manasse poole
 suguharu

ning ütles neile: „Te olete pannud tähele kõike, mida
 Mooses, Issanda sulane, teid käskis, ja olete võtnud kuulda minu
 häält kõiges, milleks mina teile olen käsu andnud.

Te ei ole maha jätnud oma vendi selle pika aja jooksul kuni
 tänini ja olete pidanud, mida tuleb pidada - Issanda, oma
 Jumala käsku.

Nüüd on Issand, teie Jumal, andnud teie vendadele rahu,
 nagu ta neile lubas; pöörduge siis nüüd ümber ja minge oma
 telkide juurde, oma pärusmaale, mille Mooses, Issanda sulane,
 teile andis teisel pool Jordanit.

Olge vaid väga hoolsad täitma käsku ja Seadust, mille
 Mooses, Issanda sulane, teile on andnud, et te armastaksite
 Issandat, oma Jumalat, ja käiksite kõigil tema teedel ja
 peaksite tema käske ja hoiaksite tema poole ning teeniksite teda
 kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest!”

Ja Joosua õnnistas neid ning saatis nad minema; ja nad
 läksid oma telkide juurde.

Manasse poolele suguharule oli Mooses andnud maad Baasanis,
 aga teisele poolele andis Joosua koos nende vendadega lääne pool
 Jordanit; ja kui Joosua saatis nad nende telkide juurde, siis
 õnnistas tema ka neid

ja rääkis nendega, öeldes: „Minge tagasi oma telkide juurde
 oma suure noosiga ja väga paljude loomadega, hõbeda, kulla, vase
 ja rauaga, ja väga suure hulga riietega; jaotage koos oma
 vendadega oma vaenlastelt saadud saak!”

Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid
 tagasi ning tulid ära Iisraeli laste juurest Siilost, mis on
 Kaananimaal, et minna Gileadimaale, oma pärusmaale, kuhu nad
 olid asunud Moosese läbi antud Issanda käsul.

Kui ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
 jõudsid Jordani piirkonda Kaananimaal, siis nad ehitasid sinna
 Jordani äärde altari, silmapaistvalt suure altari.

Ja Iisraeli lapsed kuulsid räägitavat: „Vaata,
 ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu on ehitanud
 altari Jordani piirkonda vastu Kaananimaad, Iisraeli laste
 maa-ala teise äärde.”

Kui Iisraeli lapsed seda kuulsid, siis kogunes terve
 Iisraeli laste kogudus Siilosse, et minna sõtta nende vastu.

Ja Iisraeli lapsed läkitasid ruubenlaste, gaadlaste ja
 Manasse poole suguharu juurde Gileadimaale Piinehasi, preester
 Eleasari poja,

ja koos temaga kümme vürsti, üks perekonna vürst igast
 Iisraeli suguharust, igaüks neist oma perekonna peamees
 Iisraeli tuhandete seas.

Ja need tulid ruubenlaste, gaadlaste ja Manasse poole
 suguharu juurde Gileadimaale ja rääkisid nendega, öeldes:

„Nõnda ütleb terve Issanda kogudus: Mis jumalavallatus see
 on, mida te olete osutanud Iisraeli Jumala vastu, et te nüüd
 taganete Issanda järelt, ehitate endile altari ja hakkate nüüd
 Issanda vastu mässama?

Kas meile on vähe Peori patust, millest me endid
 tänapäevani ei ole puhastanud ja millest tuli nuhtlus Issanda
 kogudusele?

Ja teie tahate nüüdki taganeda Issanda järelt. Kui te täna
 mässate Issanda vastu, siis vihastub ta homme kogu Iisraeli
 koguduse peale.

Aga kui teie pärusmaa on roojane, siis tulge üle Issanda
 pärusmaale, kus on Issanda elamu, ja asuge meie keskele, kuid
 ärge mässake Issanda vastu ja ärge mässake meie vastu, ehitades
 endile altari lisaks Issanda, meie Jumala altarile!

Eks talitanud Aakan, Serahi poeg, petise kombel
 hävitamisele määratuga? Siis langes viha terve Iisraeli koguduse
 peale, kuigi ta ju oli üksainus mees. Eks ta pidanud surema oma
 süü pärast?”

Siis ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu
 vastasid ja rääkisid Iisraeli tuhandete peameestega:

„Jumalate Jumal Issand, jumalate Jumal Issand, tema teab,
 ja Iisrael saagu teada: kui see on mässu ja truudusetuse pärast
 Issanda vastu - siis ära meid täna aita! -

et me ehitasime endile altari Issanda järelt taganemiseks,
 või selleks, et selle peal ohverdada põletus- ja roaohvreid, või
 et selle peal valmistada tänuohvreid - siis nõudku Issand ise
 aru!

Aga et niisugust tahet ei olnud, siis tegime seda mõeldes,
 et tulevikus võiksid teie lapsed meie lastega rääkida ja öelda:
 Mis on teil tegemist Issandaga, Iisraeli Jumalaga?

Issand on ju pannud Jordani piiriks meie ja teie vahele,
 ruubenlased ja gaadlased. Teil ei ole Issandast osa! Teie
 lapsed võiksid keelata meie lapsi Issandat kartmast.

Sellepärast me ütlesime: Tehkem siis enestele see altar,
 ehitades mitte põletus- ega tapaohvri tarvis,

vaid see olgu tunnistajaks meie ja teie vahel ja meie
 järeltulevate põlvede vahel pärast meid, et me tahame toimetada
 Issanda teenistust tema palge ees oma põletus-, tapa- ja
 tänuohvritega, et teie lapsed ei saaks edaspidi öelda meie
 lastele: Teil ei ole Issandast osa!

Ja me mõtlesime: kui nad tulevikus nõnda ütlevad meile ja
 meie järeltulevaile põlvedele, siis me saame vastata: Vaadake
 Issanda altari kuju, mille meie vanemad on teinud mitte põletus-
 ega tapaohvri jaoks, vaid tunnistajaks meie ja teie vahele.

Jäägu meist kaugele, et mässaksime Issanda vastu ja
 taganeksime nüüd Issanda järelt, ehitades altari põletusohvri,
 roaohvri ja tapaohvri jaoks lisaks Issanda, meie Jumala
 altarile, mis on tema elamu ees!”

Kui preester Piinehas ja koguduse vürstid ja Iisraeli
 tuhandete peamehed, kes olid koos temaga, kuulsid sõnu, mis
 ruubenlased, gaadlased ja manasselased rääkisid, siis oli see
 hea nende silmis.

Ja preester Eleasari poeg Piinehas ütles ruubenlastele,
 gaadlastele ja manasselastele: „Nüüd me teame, et Issand on meie
 keskel! Et te seda jumalavallatust ei ole teinud Issanda vastu,
 siis te olete päästnud Iisraeli lapsed Issanda käest.”

Ja preester Eleasari poeg Piinehas ja vürstid läksid
 tagasi ruubenlaste ja gaadlaste juurest Gileadimaalt
 Kaananimaale Iisraeli laste juurde ning tõid neile sõna.

Ja see sõna oli hea Iisraeli laste silmis ja Iisraeli
 lapsed kiitsid Jumalat ega mõelnud enam nende vastu
 sõttaminekule, et hävitada maad, kus elasid ruubenlased ja
 gaadlased.

Ja ruubenlased ja gaadlased andsid altarile nimeks „See on
 tunnistaja meie vahel, et Issand on Jumal”.