Piibel.NET
Apostlite teodApostlite
 
Eestikeelne Piibel 1997
24Paulus maavalitseja Feeliksi ees Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Hananias koos
 mõne vanema ja kõnemees Tertullusega. Need esitasid
 maavalitsejale Pauluse vastu ametliku avalduse.

Kui Paulus oli ette kutsutud, alustas Tertullus
 süüdistuskõnet: „Meie oleme sinu kaudu, üliauline Feeliks, saanud suure rahu ja
 sinu hoolekande tõttu on sellele rahvale
 osaks saanud paranemine.

Ja selle me võtame igati ja kõikjal vastu suure tänuga.
Et ma sind aga kauem ei tüütaks, siis palun sind, et sa oma
 lahkuses meie asja lühidalt ära kuulad.

Sest me oleme leidnud, et see mees on nagu katk ja õhutab
 mässu kõigi juutide seas kogu riigis, olles ise naatsaretlaste
 lahkusu peamees.

Ta on üritanud isegi pühakoda rüvetada, mispuhul me ta
 kinni võtsimegi [ja tahtsime tema üle kohut mõista oma Seadust
 mööda.

Ülempealik Lüüsias tuli aga vahele ja kiskus ta meie käest
 ja viis ära, käskides süüdistajaid tulla sinu juurde].

Sa võid ise teda üle kuulates teada saada kõigest sellest,
 milles me teda süüdistame.”

Ja juudid toetasid seda, tõendades, et see on nõnda.
Kui maavalitseja Paulusele märku andis rääkida, siis
 vastas ta: „Teades, et sa palju aastaid selle rahva
 kohtumõistja oled olnud, kaitsen ma end julge meelega.

Sa võid ju teada saada, et sellest ei ole rohkem kui
 kaksteist päeva möödas, mil ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat
 kummardama.

Nad ei ole leidnud mind kellegagi arutlemas ega väitlemas
 või tekitamas rahvamässu templis, mõnes sünagoogis või
 linnas.

Nad ei suuda ka tõestada seda, milles nad mind nüüd
 süüdistavad.

Ma tunnistan sulle aga seda, et ma usuteed mööda, mida
 nemad nimetavad lahkusuks, teenin oma isade Jumalat, uskudes
 kõike, mis Seadusesse ja prohvetite raamatutesse on kirjutatud,

ja mul on lootus Jumala peale, et tuleb õigete ja
 ülekohtuste ülestõusmine, mida nemad ka ise ootavad.

Just selle pärast püüan ma alati hoida puhast
 südametunnistust Jumala ja inimeste ees.

Nüüd ma olen aga pärast mitmeid aastaid tulnud tooma
 annetusi oma rahvale ja ohverdama.

Seda tegemast - mitte rahvahulga ega märuli
 keskelt - leidsid mind mõned Aasia juudid, kui ma end pühakojas
 puhastasin.

Need peaksid sinu ees olema ja mind
 süüdistama, kui neil on midagi minu vastu.

Või ütelgu nad siin ise, mis kuriteo nad minust
 leidsid, kui ma seisin Suurkohtu ees.

Kas siis selle ainsa sõna pärast, mis ma hüüdsin nende
 seas seistes: „Te mõistate täna mu üle kohut surnute
 ülestõusmise pärast!”?”

Feeliks aga, teades täpselt kõike usuteega seotut, lükkas
 nende kohtuasja edasi, öeldes: „Kui ülempealik Lüüsias
 tuleb, siis ma otsustan teie asja ära.”

Ta käskis pealikut hoida Paulust vangis, kuid kerge vahi
 all, nii et kedagi omastest ei takistataks teda teenimast.

Mõne päeva pärast saabus Feeliks koos oma naise
 Drusillaga, kes oli juut, ja laskis saata mehed Pauluse järele ning
 kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.

Aga kui Paulus kõneles õiglusest ja kasinusest ja
 tulevasest kohtust, lõi Feeliks kartma ja vastas: „Mine
 seekord ära, kui mul on rohkem aega, siis ma lasen su
 jälle kutsuda.”

Pealegi ta lootis, et Paulus annab talle raha; seepärast
 laskiski ta teda üsna sageli enda juurde saata ja vestles
 temaga.

Ent kui kaks aastat sai täis, tuli Feeliksi järglaseks
 Porkius Festus. Feeliks aga, soovides olla juutidele meelepärane, jättis Pauluse
 ahelaisse.