Piibel.NET
Teine Ajaraamat2. Ajaraamat
 
Eestikeelne Piibel 1997
26Juuda kuningas Ussija (Asarja) Ja kogu Juuda rahvas võttis Ussija, kes oli kuusteist
 aastat vana, ja tõstis ta tema isa Amasja asemele kuningaks.

Tema ehitas üles Eelati ja tõi selle tagasi Juudale, pärast
 seda kui kuningas oli läinud magama oma vanemate juurde.

Ussija oli kuningaks saades kuusteist aastat vana ja ta
 valitses Jeruusalemmas viiskümmend kaks aastat; ta ema nimi oli
 Jekolja, Jeruusalemmast.

Tema tegi, mis õige oli Issanda silmis, kõigiti nõnda, nagu
 tema isa Amasja oli teinud.

Ta otsis Jumalat, niikaua kui elas Sakarja, kes oli arukas
 Jumala nägemises; ja niikaua kui ta otsis Issandat, andis Jumal
 temale edu.

Ta läks välja ja sõdis vilistite vastu ning kiskus maha
 Gati müüri, Jabne müüri ja Asdodi müüri ning ehitas linnu Asdodi
 ja vilistite maa-alale.

Jumal aitas teda vilistite vastu ja nende araablaste vastu,
 kes elasid Guur-Baalis, ning meunlaste vastu.

Ja ammonlased andsid Ussijale ande ning tema kuulsus levis
 kuni Egiptuseni, sest ta sai väga võimsaks.

Ja Ussija ehitas Jeruusalemma tornid Nurgavärava, Oruvärava
 ja Kõveriku peale ning kindlustas need.

Ta ehitas torne kõrbe ja kaevas palju kaevusid, sest tal
 oli palju karja madalmaal ja tasandikul, põllumehi ja
 viinamäetöölisi mäestikus ja viljapuuaedades, kuna ta armastas
 põllutööd.

Ja Ussijal oli võitlusvalmis sõjavägi, kes rühmadena sõtta
 läks, olles arvuliselt ära loetud kirjutaja Jeieli ja nimestiku
 hooldaja Maaseja poolt Hananja juhatusel; Hananja oli üks kuninga
 pealikuid.

Perekondade peameeste koguarv vahvate võitlejate hulgas
 oli kaks tuhat kuussada.

Nende juhatada oli sõjavägi, kolmsada seitse tuhat
 viissada meest, võitlusvalmis ja küllalt tugev, et aidata
 kuningat vaenlase vastu.

Ja Ussija varustas neid, kogu sõjaväge, kilpide, piikide,
 kiivrite, soomusrüüde, ambude ja lingukividega.

Ja ta tegi Jeruusalemma osavalt leiutatud seadeldised
 tornide ja nurkade peale, noolte ja suurte kivide heitmiseks; ja
 tema kuulsus levis kaugele, sest ta sai imepäraselt abi, kuni ta
 sai vägevaks.

Aga kui ta oli saanud vägevaks, läks ta süda ülbeks, nõnda
 et ta talitas kõlvatult ja murdis truudust Issandale, oma
 Jumalale: ta läks Issanda templisse suitsutama suitsutusaltaril.

Siis läks preester Asarja tema järel sisse ja koos temaga
 kaheksakümmend Issanda preestrit, kõik tublid mehed.

Nemad astusid kuningas Ussijale vastu ning ütlesid temale:
 „Pole sinu asi, Ussija, Issandale suitsutada, vaid see on
 preestrite, Aaroni poegade asi, kes on pühitsetud suitsutama.
 Mine pühamust välja, sest sa oled üle astunud ja see ei tule
 sulle auks Issandalt Jumalalt!”

Siis vihastus Ussija, kel oli parajasti käes suitsutuspann
 suitsutamiseks; ja kui ta preestrite pärast vihastus, lõi
 Issanda kojas suitsutusaltari juures preestrite nähes ta laubal
 välja pidalitõbi.

Ja kui ülempreester Asarja ja kõik preestrid vaatasid tema
 poole, vaata, siis oli ta laubal pidalitõbi. Siis nad ajasid ta
 sealt kiiresti ära, ja ka tema ise tõttas välja, sest Issand oli
 teda löönud.

Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani
 ning elas pidalitõbisena omaette kojas, sest teda hoiti Issanda
 kojast eemal. Ja Jootam, tema poeg, valitses kuningakoja üle
 ning mõistis kohut maa rahvale.

Ja muud Ussija lood, varasemad ja hilisemad, on prohvet
 Jesaja, Aamotsi poeg, kirja pannud.

Siis Ussija läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti
 oma vanemate juurde matmisväljale, mis kuulus kuningatele, sest
 nad ütlesid: „Ta on pidalitõbine.” Ja tema poeg Jootam sai tema
 asemel kuningaks.