Piibel.NET
Esimene Kuningate raamat1. Kuningate
 
Eestikeelne Piibel 1997
20Ahab võidab Ben-Hadadi kaks korda Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kokku kogu oma sõjaväe. Temaga
 oli kaasas kolmkümmend kaks kuningat ning hobuseid ja sõjavankreid. Ta
 läks ja piiras Samaariat ning sõdis selle vastu.

Ta läkitas käskjalad linna Iisraeli kuninga Ahabi juurde
ja käskis temale öelda: „Nõnda ütleb Ben-Hadad: Sinu hõbe ja
 kuld on minu, ja sinu ilusamad naised ja lapsed - ka need on minu!”

Ja Iisraeli kuningas kostis ning ütles: „Nõnda nagu sa ütled, mu
 isand kuningas. Mina ise ja kõik, mis mul on, on sinu!”

Aga käskjalad tulid taas ja ütlesid: „Nõnda kõneleb Ben-Hadad ja
 ütleb: Mina olen ju läkitanud sinule ütlema, et sa pead mulle andma
 oma hõbeda ja kulla, naised ja lapsed.

Tõesti, homme sel ajal läkitan ma oma sulased sinu juurde ja nad
 otsivad läbi su koja ja su sulaste kojad; ja kõik, mis sinu silmis on
 väärtuslik, võtavad nad enestega kaasa ja toovad ära.”

Siis Iisraeli kuningas kutsus kõik maa vanemad ja ütles: „Teadke
 nüüd ja nähke, et ta püüab kurja teha! Sest ta läkitab minu juurde mu
 naiste ja laste pärast, ja mu hõbeda ja kulla pärast, ning ma ei keela
 seda temale.”

Kõik vanemad ja kogu rahvas ütlesid temale: „Ära kuula ja ära
 ole nõus!”

Siis ta ütles Ben-Hadadi käskjalgadele: „Öelge mu isandale
 kuningale: Kõik, mille pärast sa esmalt läkitasid oma sulase juurde,
 ma teen; aga seda asja ei või ma teha.” Ja käskjalad läksid ning
 viisid sõna tagasi.

Siis Ben-Hadad läkitas ta juurde ja ütles: „Jumalad tehku
 minuga ükskõik mida, kui Samaaria põrmust peaks jätkuma peotäieks
 kogu rahvale, kes mu kannul käib!”

Aga Iisraeli kuningas vastas ja ütles: „Öelge: Vöö köitja ärgu
 kiidelgu nõnda nagu lahtipäästja!”

Kui Ben-Hadad kuulis seda sõna, olles lehtmajades kuningate
 seltsis joomas, ütles ta oma sulastele: „Valmistuge!” Ja nad
 valmistusid rünnakuks linna vastu.

Ja vaata, üks prohvet astus Iisraeli kuninga Ahabi juurde ja
 ütles: „Nõnda ütleb Issand: Kas sa näed kogu seda suurt rahvahulka?
 Vaata, mina annan selle täna sinu kätte, et sa teaksid, et mina olen
 Issand!”

Aga Ahab küsis: „Kelle abiga?” Ja tema vastas: „Nõnda ütleb
 Issand: Asevalitsejate noorte meeste abiga.” Ja Ahab küsis: „Kes peab
 taplust alustama?” Ja tema vastas: „Sina.”

Siis ta luges ära asevalitsejate noored mehed, ja neid oli
 kakssada kolmkümmend kaks; ja nende järel luges ta ära kogu rahva,
 kõik Iisraeli lapsed: neid oli seitse tuhat.

Ja nad läksid välja lõunaajal, kui Ben-Hadad oli lehtmajades
 enese joobnuks joonud, tema ja need kolmkümmend kaks kuningat, kes
 olid temale appi tulnud.

Asevalitsejate noored mehed läksid välja esimestena. Ben-Hadad
 oli läkitanud maad kuulama ja temale teatati ning öeldi: „Samaariast
 tuleb mehi!”

Aga tema ütles: „Kui nad tulevad rahuga, siis võtke nad elusalt
 kinni; tulevad nad aga sõjaga, siis võtke nad samuti elusalt kinni!”

Aga need, kes tulid linnast välja, asevalitsejate noored mehed,
 ja sõjavägi, kes käis nende järel,

lõid igamees maha oma vastase ja süürlased põgenesid ning
 Iisrael ajas neid taga. Aga Ben-Hadad, Süüria kuningas, pääses hobuse
 seljas koos ratsanikega.

Siis Iisraeli kuningas läks välja ja lõi maha hobused ja
 sõjavankrid ning valmistas süürlastele suure kaotuse.

Ja prohvet astus Iisraeli kuninga juurde ning ütles temale:
 „Mine, kinnita ennast, pane tähele ja vaata, mis sul tuleks teha,
 sest aasta pärast tuleb Süüria kuningas su vastu!”

Aga Süüria kuningale ütlesid tema sulased: „Nende jumalad on
 mägede jumalad, sellepärast olid nad meist vägevamad; aga tapelgem
 nendega lagendikul, siis me võidame nad kindlasti!

Ja tee nõnda: kõrvalda kuningad, igamees oma kohalt, ja pane
 nende asemele asevalitsejad!

Sina aga vali enesele sõjavägi, niisama suur kui see, mille sa
 kaotasid, ja hobuseid niisama palju, kui oli hobuseid, ja vankreid
 niisama palju, kui oli vankreid, siis me tapleme nendega lagendikul ja
 võidame nad kindlasti!” Ja ta kuulas nende häält ning tegi nõnda.

Ja aasta pärast luges Ben-Hadad süürlased üle ning läks
 Afekisse sõdima Iisraeli vastu.

Ka Iisraeli lapsed loeti üle ja varustati, ja nad läksid neile
 vastu; Iisraeli lapsed lõid leeri üles nende ette, nagu kaks väikest
 kitsekarja, kuna süürlased täitsid maa.

Taas astus ette jumalamees ja rääkis Iisraeli kuningaga,
 öeldes: „Nõnda ütleb Issand: Kuna süürlased on öelnud, et Issand on
 mägede Jumal ega ole orgude Jumal, siis ma annan selle suure
 rahvahulga sinu kätte, et te mõistaksite, et mina olen Issand!”

Ja nad olid vastakuti leeris seitse päeva. Aga seitsmendal
 päeval läks tapluseks ja Iisraeli lapsed lõid süürlastest maha sada
 tuhat jalameest ühelainsal päeval.

Ülejäänud põgenesid Afeki linna, aga müür langes kahekümne
 seitsme tuhande ülejäänud mehe peale. Ja jõudnud linna, põgenes ka
 Ben-Hadad kambrist kambrisse.

Siis ütlesid ta sulased temale: „Vaata ometi, me oleme kuulnud,
 et Iisraeli soo kuningad on armulikud kuningad: pangem siis endile
 kotiriided ümber niuete ja nöörid ümber pea ja mingem välja Iisraeli
 kuninga juurde; vahest ta jätab su hinge elama?”

Ja nad vöötasid oma niuded kotiriidega ja panid nöörid ümber
 pea ja tulid Iisraeli kuninga juurde ning ütlesid: „Sinu sulane
 Ben-Hadad ütleb: Jäta siiski mu hing elama!” Ja ta vastas: „Kas ta
 elab veel? Ta on mu vend!”

Mehed nägid selles head märki ja tõttasid pidama seda tema
 poolt kindlaks ning ütlesid: „Ben-Hadad on su vend!” Ja tema ütles:
 „Minge ja tooge ta!” Siis tuli Ben-Hadad välja tema juurde ja ta
 laskis tal astuda vankrisse.

Ja Ben-Hadad ütles temale: „Linnad, mis mu isa võttis ära sinu
 isalt, annan ma tagasi. Korralda enesele kaubatänavad Damaskuses,
 nagu mu isa korraldas Samaarias!” Ja Ahab vastas: „Sel tingimusel ma
 lasen sinu vabaks.” Ja ta tegi temaga lepingu ning laskis tal minna.

Siis ütles keegi prohveti jüngritest Issanda käsul oma sõbrale:
 „Löö mind ometi!” Aga mees keeldus teda löömast.

Siis ta ütles temale: „Sellepärast et sa ei ole võtnud kuulda
 Issanda häält, vaata, siis murrab lõvi sind maha, kui sa minu
 juurest ära lähed.” Ja kui too tema juurest ära läks, siis juhtus
 lõvi temale vastu ja murdis ta maha.

Siis ta leidis teise mehe ja ütles: „Löö mind ometi!” Ja mees
 lõi kõvasti ning haavas teda.

Siis läks prohvet ja seisis kuninga teel, olles ennast moondanud
 silmile pandud sidemega.

Ja kui kuningas mööda läks, siis ta kisendas kuningale ning
 ütles: „Sinu sulane läks sõtta, ja vaata, üks mees tuli sealt ja tõi
 teise mehe mu juurde ning ütles: Valva seda meest! Kui ta kaob, siis
 jääb sinu hing tema hinge asemele või sa pead vaagima talendi hõbedat!

Aga su sulasel oli tegemist siin ja seal, ja siis ei olnud enam
 seda meest.” Iisraeli kuningas ütles temale: „Samasugune on
 kohtuotsus sinu kohta. Sa ise oled selle määranud.”

Seejärel kõrvaldas ta kähku sideme silmilt ja Iisraeli kuningas
 nägi, et ta oli prohvetite hulgast.

Ja ta ütles kuningale: „Nõnda ütleb Issand: Et sa lasksid käest
 ära minu poolt vande alla pandud mehe, siis peab sinu hing olema tema
 asemel ja sinu rahvas tema rahva asemel.”

Siis Iisraeli kuningas läks koju, tusane ja raevutsev, ja tuli
 Samaariasse.