Eestikeelne Piibel 1968

Jesaja 141 Sest Jehoova halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja asustab nad nende omale maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad Jaakobi sooga!
2 Ja rahvad võtavad neid ning toovad neid nende pärispaika; aga Iisraeli sugu teeb need Jehoova pinnal enesele sulaseiks ja ümmardajaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma rõhujate üle!
3 Ja sel päeval, mil Jehoova annab sulle rahu vaevast ja ässitusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema,
4 sa hakkad laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled: "Kuidas on siis nüüd rõhujale lõpp tulnud, kallaletung lakanud?
5 Jehoova on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa,
6 mis rahvaid lõi raevus, lõputute löökidega, mis rahvusi valitses vihas, lakkamatu jälitusega!
7 Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!
8 Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid ja Liibanoni seedrid: "Sest ajast, kui sa lamad, ei tule keegi meid raiuma!"
9 Surmavald all on liikvel sinu pärast et võtta vastu su tulekut: ta äratab sinu pärast surnute vaimud, kõik maa juhid, laseb nende aujärgedelt üles tõusta kõik rahvaste kuningad!
10 Need kõik kostavad ja ütlevad sulle: "Sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie, oled saanud meie samaseks!"
11 Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus, su naablite helinad; su alla on laotatud ussikesi ja sind katavad vaglad!
12 Kuidas sa ometi oled, helkjas koidutäht, alla langenud taevast, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
13 Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje ja ma istun kogunemismäele kaugel põhjamaal!
14 Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema samaseks!"
15 Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda!
16 Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatlevad sind üksisilmi: "Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema,
17 kes tegi ilmamaa kõrbe sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes oma vange ei lasknud koju?"
18 Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks oma hauakambris,
19 sina aga oled, nagu põlatud kotkas, eemale heidetud oma hauast, kaetud tapetuiga, mõõgaga läbipistetuiga, kes paisatakse alla kivimurdu purukstallatud laibana!
20 Sina ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva! Iialgi enam ei nimetata kurjategijate sugu!
21 Valmistage tema laste jaoks tapapink nende vanemate süü pärast, et nad ei tõuseks ega vallutaks maad ega täidaks ilmamaad linnadega!
22 Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Jehoova, ja ma kaotan Paabeli nime ja jäänused, järglased ja järelkasvu, ütleb Jehoova!
23 Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära hävitusluuaga, ütleb vägede Jehoova!
Jesaja 251 Jehoova, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad!
2 Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks! Jultunute kants ei olegi enam linn, seda ei ehitata iialgi üles!
3 Seepärast austab sind vägev rahvas, kardab julmade paganate linn!
4 Sest sa oled kindluseks viletsale, pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks saju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui sadu vastu seina,
5 otsekui palavus põudses paigas! Sina vaigistad jultunute möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul!
6 Ja vägede Jehoova valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega!
7 Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid!
8 Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!

Eestikeelne Piibel 1997

Jesaja 141 Issand halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja asustab nad nende oma maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad Jaakobi sooga.
2 Ja rahvad võtavad nad ning toovad nad nende pärispaika; aga Iisraeli sugu teeb nad Issanda pinnal enesele sulaseiks ja teenijaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma rõhujate üle.
3 Ja sel päeval, kui Issand annab sulle rahu vaevast ja ahistusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema,
4 hakkad sa laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled: Kuidas on siis nüüd kallaletung lakanud, rõhumisele lõpp tulnud?
5 Issand on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa,
6 mis lõi rahvaid raevus lõppemata löökidega, mis rahvusi valitses vihas lakkamatu jälitusega.
7 Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust.
8 Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid ja Liibanoni seedrid: „Sest ajast, kui sa lamad maas, ei tule keegi meid raiuma!”
9 Surmavald all on liikvel sinu pärast, et võtta vastu su tulekut: ta äratab sinu pärast surnute vaimud, kõik maa juhid, laseb nende aujärgedelt tõusta kõik rahvaste kuningad.
10 Need kõik kostavad ja ütlevad sulle: „Sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie, oled saanud meie sarnaseks!”
11 Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus, su naablite helinad; su alla on laotatud ussikesi ja sind katavad vaglad.
12 Kuidas sa ometi oled alla langenud taevast, helkjas hommikutäht, koidiku poeg, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
13 Sina ütlesid oma südames: „Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje ja istun kogunemismäele kaugel põhjamaal.
14 Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.”
15 Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda.
16 Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatavad sind üksisilmi: „Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema,
17 kes tegi ilmamaa kõrbe sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes ei lasknud oma vange koju?”
18 Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks oma hauakambris,
19 sina aga oled nagu põlatud oks, eemale heidetud oma hauast, kaetud tapetutega, mõõgaga läbipistetutega, kes paisatakse alla kivimurdu purukstallatud laibana.
20 Sina ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva. Iialgi enam ei nimetata kurjategijate sugu.
21 Valmistage tema laste jaoks tapapink nende vanemate süü pärast, et nad ei tõuseks ega vallutaks maad ega täidaks ilmamaad linnadega.
22 Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Issand, ja ma kaotan Paabeli nime ja jäägi, järglased ja järelkasvu, ütleb Issand.
23 Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära hävitusluuaga, ütleb vägede Issand.
Jesaja 251 Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad.
2 Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks. Võõraste kants ei ole enam linn, seda ei ehitata iialgi üles.
3 Seepärast austab sind vägev rahvas, aga julmade paganate linnad kardavad sind.
4 Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri,
5 otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul.
6 Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga.
7 Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid.
8 Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud!