Eestikeelne Piibel 1997
Luuka 20 Ja kirjatundjad ja ülempreestrid otsisid võimalust selsamal tunnil pista käsi tema külge, kuid nad kartsid rahvast. Nad ju mõistsid, et Jeesus oli selle tähendamissõna rääkinud nende kohta.Ja nad läkitasid Jeesust varitsema nuhke, kes pidid teesklema õigeid, et teda tabada mõne sõna pealt, nii et nad võiksid ta anda maavalitseja võimusesse ja meelevalda.
Ja need küsisid temalt: „Õpetaja, me teame, et sa räägid ja õpetad õigesti ega otsusta näo järgi, vaid õpetad Jumala teed tõepäraselt.
Kas me peame keisrile andma pearaha või ei?”
Aga et Jeesus märkas nende salakavalust, ütles ta neile:
„Näidake mulle teenarit! Kelle pilt ja kiri sellel on?” Nemad ütlesid: „Keisri.”
Jeesus ütles neile: „Andke siis nüüd keisri oma keisrile tagasi ja Jumala oma Jumalale!”
Ja nad ei suutnud teda millestki tema kõnes tabada rahvahulga ees ja tema vastust imetledes jäid nad vait.
Tiituse 1 Puhtaile on kõik puhas, aga rüvedaile ja uskmatuile pole miski puhas, vaid rüve on nii nende meel kui südametunnistus.
Nad väidavad end tundvat Jumalat, aga tegudega salgavad tema, sest nad on jäledad ja sõnakuulmatud ega ole ühelegi heale teole kõlblikud.
Tiituse 2 Sina räägi aga seda, mis on kohane tervele õpetusele!
Vanad mehed olgu kained, väärikad, mõõdukad, terved usus, armastuses, kannatlikkuses.
Niisamuti käitugu vanad naised pühalikult: ärgu olgu keelepeksjad, ärgu orjaku liigselt veini, vaid õpetagu head,
et nad suudaksid mõistlikult juhatada noori naisi armastama mehi ja lapsi.
Nad peavad olema mõõdukad, puhta meelega, virgad majatalituses, head, alistunud oma meestele, et Jumala sõna ei teotataks.
Niisamuti manitse nooremaid mehi olema mõõdukad igas suhtes,
näidates iseennast heade tegude eeskujuna ja pakkudes rikkumatut, väärikat õpetust,
tervet vastuvaidlematut sõna, et vastane häbeneks, kui tal pole meist rääkida midagi halba.
Orjad alistugu oma peremeestele kõiges, olgu nende meele järgi, ärgu rääkigu vastu,
ärgu näpaku, vaid osutagu kõigiti ustavust, et nad ehiksid igati Jumala, meie Päästja õpetust.