Piibel.NET
Otsing Trk 3:1-7;2Kr 4:6-15;
(17 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Korintose 4 Sest see, kes ütles: „Pimedusest paistku valgus!”, on Jumal, kes on hakanud särama meie südames, et tekiks tunnetuse valgus Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala kirkusest.
See aare on meil aga saviastjates, et võrratult suur vägi oleks Jumala oma ja ei midagi meist.
Meid ahistatakse igati, kuid me ei ole kitsikuses; me oleme nõutud, kuid mitte meeleheitel;
meid kiusatakse taga, kuid me pole hüljatud; meid rõhutakse maha, kuid me ei hukku;
me kanname alati oma ihus Jeesuse surma, et ka Jeesuse elu avalduks meie ihus.
Sest meid, kes me elame, antakse alatasa surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu avalduks meie surelikus ihus.
Nii on surm tegev meis, elu aga teis.
Aga et meil on sellesama usu vaim, millest on kirjutatud: „Ma usun, seepärast ma räägin”, siis meiegi usume ja ka räägime,
teades, et see, kes äratas üles Issanda Jeesuse, äratab meidki koos Jeesusega üles ja seab enda ette koos teiega.
Kõik sünnib ju teie heaks, et arm üha enamate inimeste tänu kaudu rohkenedes kasvaks Jumala austuseks.
Saalomoni tark. 3 Õigete hinged on aga Jumala käes ja neid ei puuduta ükski piin.
Rumalate silmis näivad nad olevat surnud, ja nende äraminekut peetakse õnnetuseks,
lahkumist meie keskelt hukatuseks; nemad aga on rahus.
Sest kuigi neid inimeste meelest nuheldakse, on nende lootuseks täielik surematus.
Pärast kerget karistust saavad nad osa rohkest heast, sest Jumal on neid proovile pannud ja leidnud, et nad on tema väärilised.
Ta on neid proovinud nagu kulda sulatusahjus, ja vastu võtnud kui täieliku põletusohvri.
Oma läbikatsumise ajal nad hiilgavad ja on nagu õlgedes lendlevad sädemed.