Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 146 Halleluuja! Kiida, mu hing, Issandat!Ma tahan Issandat kiita oma eluaja! Ma tahan oma Jumalale mängida, niikaua kui mind on!
kes on teinud taeva ja maa, mere ja kõik, mis seal sees on, kes on ustav igavesti,
kes mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse, kes annab leiba näljastele. Issand päästab lahti, kes on kinni seotud.
Issand avab pimedate silmad; Issand seab püsti need, kes on küüru vajutatud. Issand armastab õigeid.
Issand kaitseb võõraid, ta peab ülal vaeslapsi ja lesknaisi; kuid õelate teed ta saadab nurja.
Issand on kuningas igavesti, sinu Jumal, Siion, põlvest põlve! Halleluuja!
Markuse 12 Ja Jeesus kõneles edasi ning õpetas pühakojas: „Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Messias on Taaveti poeg?
Taavet ise ütles Pühas Vaimus: Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla.
Taavet ise nimetab teda Issandaks - kuidas siis tema saab olla ta poeg?”
Toobit 11 Hanna aga istus, silmitsedes oma poja tuleku teed.
Kui ta märkas teda tulevat, siis ta ütles tema isale: „Vaata, sinu poeg tuleb, ja mees, kes läks koos temaga!”
Ja Raafael ütles: „Mina tean, et su isa teeb silmad lahti!
Võia siis sapiga tema silmi, ja kui kipitab, siis ta hõõrub neid, valged laigud kaovad ja ta näeb sind!”
Hanna jooksis tulijaile vastu, kaelustas oma poega ja ütles talle: „Mina olen sind näinud, mu laps, nüüd ma võin surra!” Ja nad mõlemad nutsid.
Toobit läks siis ukse juurde ja komistas. Aga poeg jooksis temale vastu
ja haaras oma isa käest kinni ning tilgutas sappi isa silmadesse, üteldes: „Ole rahulik, isa!”
Aga kui silmad kipitasid, siis Toobit hõõrus neid ja tema silma nurkadest eraldusid valged laigud.
Nähes nüüd oma poega, kaelustas ta teda, nuttis ja ütles:
„Ole kiidetud, Jumal, olgu igavesti kiidetud sinu nimi ja olgu kiidetud kõik sinu pühad inglid! Sest sina oled mind karistanud, aga oled minu peale ka halastanud. Vaata, ma näen oma poega Tobiast!”
Tema poeg läks siis rõõmsana sisse ja jutustas isale neist suurist asjust, mis Meedias olid temale sündinud.
Ja Toobit läks välja Niineve väravasse oma miniale vastu, rõõmustades ja Jumalat kiites. Ja kes nägid teda käimas, imestasid, et ta jälle näeb. Toobit tunnistas nende ees, et Jumal oli tema peale halastanud.
Ja kui Toobit jõudis oma minia Saara juurde, siis ta õnnistas teda, üteldes: „Ole terve tulemast, tütar! Kiidetud olgu Jumal, kes sinu on saatnud meie juurde, nõndasamuti su isa ja ema!”