Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 18 Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.Issand elab, kiidetud olgu mu kalju! Ülistatud olgu mu päästmise Jumal,
Sellepärast ma tahan, Issand, sind tänada rahvaste seas ja laulda kiitust su nimele.
Sina teed suureks oma kuninga võidud ning osutad heldust oma võitule, Taavetile ja tema soole igavesti!”
Markuse 6 Ja kuningas Heroodes sai kuulda - Jeesuse nimi oli ju saanud juba tuntuks -, et öeldi: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja seepärast toimivad tema kaudu imeväed.”
Aga teised ütlesid, et ta on Eelija, aga teised, et prohvet nagu üks prohveteist.
Aga Heroodes ütles sellest kuuldes: „Seesama Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, tema on äratatud üles!”
Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta ja aheldanud ta vanglasse Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kellega Heroodes oli abiellunud;
sest Johannes oli Heroodesele öelnud: „Sa ei tohi pidada oma venna naist!”
Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ent ei saanud,
sest Heroodes kartis Johannest, teades ta olevat õige ja püha mehe, ning kaitses teda. Ja kui ta Johannest kuulas, jäi ta tihti kõhklema, ning kuulas teda meeleldi.
Aga paras päev tuli siis, kui Heroodes tegi oma sünnipäeval pidusöögi oma ülikuile ja tuhatnikele ja Galilea peameestele.
Ja Heroodiase tütar astus sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele nii, et kuningas ütles tüdrukule: „Küsi minult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”
Ja ta tõotas ja vandus temale: „Mida sa iganes küsiksid, ma annan sulle, kas või poole oma kuningriigist!”
Ja tüdruk läks välja ja ütles oma emale: „Mida ma küsiksin?” Aga too ütles: „Ristija Johannese pead!”
Ja ta tuli kohe varmalt kuninga juurde sisse ja küsis: „Ma tahan, et sa otsekohe annad mulle vaagnal Ristija Johannese pea!”
Ja kuningas jäi üsna kurvaks, kuid vannete ja piduliste pärast ei tahtnud ta olla tüdruku vastu hoolimatu.
Ja kuningas läkitas kohe timuka käsuga tuua Johannese pea.
Ja too läks, lõi vanglas tal pea otsast ning tõi ta pea vaagnal ja andis selle tüdrukule ja tüdruk andis selle oma emale.
Ja kui Johannese jüngrid said sellest kuulda, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning panid selle hauakambrisse.
Siiraki 47 Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need lambatalled.
Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt, tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise.
Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema paremale käele vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve + Sarv oli juutidele jõu ja väe sümbol. ülendamiseks.
Siis ülistati teda kümne tuhande pärast ja kiideti Issanda õnnistuse pärast temale aukrooni andes.