Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 144 Taaveti laul. Tänatud olgu Issand, mu kalju, kes õpetab mu käsi lahinguks ja mu sõrmi sõjaks,tema, kes on mu heldus ja mu mäelinnus, mu kindel varjupaik ja mu päästja, minu kilp ja see, kelle juures ma pelgupaika otsin; ta alistab minule mu rahva.
Oh Issand! Mis on inimene, et sa tahad teda tunda? Mis on inimlaps, et sa paned teda tähele?
Inimene on tuuleõhu sarnane: tema päevad on nagu mööduv vari.
Luuka 9 Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid koos temaga, küsis ta neilt: „Kelle ütlevad rahvahulgad minu olevat?”
Nemad kostsid: „Ristija Johannese, mõned aga Eelija, mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.”
Aga tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Peetrus kostis: „Jumala Messias.”
Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,
öeldes: „Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama.”
Siiraki 3 Lapsed, kuulge mind, oma isa, ja tehke nõnda, et teie käsi hästi käiks!
Sest Issand tahab, et lapsed austaksid isa, ja on kinnitanud ema meelevalla poegade üle.
Kes isast lugu peab, lepitab oma patte,
ja ema austaja on varanduse talletajaga sarnane.
Kes isast lugu peab, tunneb rõõmu oma lastest, ja päeval, mil ta palvetab, võetakse teda kuulda.
Kes isa austab, sellel on pikk iga, ja kes Issanda sõna kuuleb, laseb ema puhata,
ja ta teenib oma vanemaid otsekui isandaid.
Teo ja sõnaga austa oma isa, et sinule tuleks tema õnnistus!
Sest isa õnnistus kindlustab laste kodasid, ema needmine aga lammutab nende alusmüürid.
Ära otsi enesele au oma isa häbist, sest isa häbi ei ole sulle auks!
Sest inimese au tuleb tema isa auväärsusest ja autu ema on lastele teotuseks.