Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 11 Ja Mooses ütles Issandale: „Miks oled teinud paha oma sulasele? Miks ei ole ma leidnud armu sinu silma ees, et paned kogu selle rahva koormaks minu peale?Ei jaksa mina üksi kanda kogu seda rahvast, sest see on mulle liiga raske.
Kui sa tahad mind kohelda nõnda, siis parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!”
Aga Issand ütles Moosesele: „Kogu mulle seitsekümmend meest Iisraeli vanemaist, kellest sa tead, et nad on tõesti rahvavanemad ja ülevaatajad; too need kogudusetelgi juurde ja nad seisku seal koos sinuga!
Siis ma astun alla ja räägin seal sinuga, ja ma võtan sinu peal oleva Vaimu, ja panen nende peale, et nad koos sinuga kannaksid rahva koormat ja sul ei oleks vaja üksinda kanda.
Ja Mooses tuli välja ning andis rahvale edasi Issanda sõnad; ta kogus seitsekümmend meest rahva vanemaist ja pani need seisma ümber telgi.
Kaks meest aga oli jäänud leeri, ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad; nendegi peal oli Vaim, sest nad olid üleskirjutatute hulgast, kuid nad ei olnud läinud telgi juurde, vaid nad rääkisid leeris prohveti viisil.
Siis jooksis üks poiss ja kuulutas Moosesele ning ütles: „Eldad ja Meedad räägivad leeris prohveti viisil!”
Siis võttis sõna Joosua, Nuuni poeg, Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: „Mooses, mu isand, keela neid!”
Aga Mooses vastas temale: „Kas sa ägestud minu eest? Kes küll annaks, et kogu Issanda rahvas saaks prohveteiks, et Issand paneks oma Vaimu nende peale!”
Ja Mooses läks tagasi leeri, tema ja Iisraeli vanemad.
Ülemlaul 1 Saalomoni ilusaim laul.
„Jooda mind oma suu suudlustega, sest sinu armastus on parem kui vein!
Su õlide lõhn on magus, võideõli on su nimi - seepärast armastavad sind neitsid.
Tõmba mind kaasa, tõttame! Vii mind, kuningas, oma kambritesse! Hõisakem ja tundkem sinust rõõmu, ülistagem sinu armastust enam kui veini! Õigusega armastatakse sind!
Jeruusalemma tütred! Mina olen tõmmu, ometi nägus, otsekui Keedari telgid, otsekui Saalomoni telgiriided.
Ärge vaadake mind, et ma olen nii tõmmu, et päike mind on pruunistanud! Mu ema pojad turtsusid mu vastu, mind pandi viinamägede vahiks - aga omaenese viinamäge pole ma saanud valvata.
Ütle mulle, sina, keda mu hing armastab: Kus sa karja hoiad, kus sa seda lõunaajal lased lebada? Sest miks peaksin minema nagu looritatu su sõprade karjade juurde?”
„Kui sa seda ei tea, sa ilusaim naistest, siis mine lammaste jälgi mööda ja karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures!
Ma võrdlen sind, mu kullake, vaarao vankrihobusega.
Kaunid on su põsed palmikuis, kael merikarbikeedes.
Me teeme sulle kuldehted, hõbedaga tipitud.”
„Niikaua kui kuningas on lauas, lõhnab mu nardiõli.
Mu kallim on mulle mürrikimbukeseks, mis lebab mu rindade vahel.
Mu kallim on mulle hennapõõsa õisikuks Een-Gedi viinamägedelt.”