Piibel.NET
Otsing Rm 6:3-11; Ps 118:1-2,16ab-17,22-23; Lk 24:1-12
(27 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 118 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael, et tema heldus kestab igavesti!
Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele, Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!”
Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
Luuka 24 Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale, tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks meest seisid nende juures erevalges rõivas.
Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest?
Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida ta teile rääkis juba Galileas,
öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.”
Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.
[Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks ära, endamisi imestades sündinu üle.]
Rooma 6 Kas te siis ei tea, et kes me iganes oleme Kristusesse Jeesusesse ristitud, oleme ristitud tema surmasse?
Me oleme siis koos temaga maha maetud ristimise kaudu surmasse, et otsekui Kristus on äratatud üles surnuist Isa kirkuse läbi, nõnda võime ka meie käia uues elus.
Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega,
teades, et meie vana loomus on koos temaga löödud risti, et see patune ihu kaotataks, nii et me kunagi enam ei orjaks pattu.
Sest kes on surnud, see on patust vabaks mõistetud.
Kui me oleme aga surnud koos Kristusega, siis usume, et me ka elame koos temaga,
teades, et Kristus, olles üles äratatud surnuist, enam kunagi ei sure; surm ei valitse teda enam,