Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 92 Kes Issanda kotta on istutatud, need lokkavad meie Jumala õuedes.Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad
Luuka 22 Kui Jeesus alles rääkis, vaata, tuli rahvajõuk, ja see, keda hüüti Juudaks - üks neist kaheteistkümnest -, käis nende ees ja astus Jeesuse juurde talle suud andma.
Aga Jeesus ütles talle: „Juudas, kas sa annad Inimese Poja suudlusega ära?”
Kui tema jüngrid nägid, mis on tulemas, ütlesid nad: „Issand, kas me lööme nüüd mõõgaga sekka?”
Ja üks neist lõigi ülempreestri sulast ning raius ära tema parema kõrva.
Aga Jeesus kostis: „Jätke see!” Ja ta puudutas tema kõrva ja tegi ta terveks.
Aga Jeesus ütles ülempreestritele ja templivalvuritele ja vanematele, kes tema vastu olid tulnud: „Kas te olete nagu teeröövli kallale tulnud mõõkade ja nuiadega?
Kui ma olin päevast päeva teie juures pühakojas, siis te ei pannud käsi mu külge. Kuid see on teie tund ja pimeduse meelevald.”
1. Tessaloonika 3 Ning Issand kasvatagu teie armastust ja tehku see rohkeks üksteise ja kõikide vastu, nii nagu see meilgi on teie vastu,
Heebrealaste 10 Et Moosese Seadus on vaid tulevaste hüvede vari, mitte nende hüvede täiskuju, siis see ei või mitte kunagi teha täiuslikuks neid, kes tulevad Jumala ette igal aastal nendesamade ohvritega, mida nad alatasa ohverdavad.
Iga preester seisab päevast päeva oma teenistuses ja ohverdab aina neidsamu ohvreid, mis aga kunagi ei või ära võtta patte.
Aga see siin, ohverdanud üheainsa ohvri pattude eest, on jäädavalt istunud Jumala paremale käele,
nüüd ainult oodates, kuni ta vaenlased pannakse ta jalajäriks.
Sest üheainsa ohvriga on ta teinud pühitsetavad jäädavalt täiuslikuks.
Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli öelnud:
„See on leping, mille ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.
Ja ma ei mäleta enam nende patte ega ülekohtutegusid.”
Aga kus need on andeks antud, seal ei ole vaja enam mingit ohvrit pattude eest.