Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 65 Sa ehid aasta oma headusega ja su jäljed tilguvad õli.Jesaja 38 Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:
„Ma ütlesin iseeneses: Oma elupäevade poolel teel pean ma minema surmavalla väravaisse; minult on röövitud mu ülejäänud aastad.
Ma mõtlesin: Ma ei saa näha Issandat, Issandat elavate maal, ei enam vaadata inimest maailma elanike keskel.
Mu telklaager kistakse üles ja keeratakse minu käest rulli otsekui karjase telk; ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
Ma ootasin hommikuni - otsekui murraks lõvi, nõnda murti kõik mu luud-liikmed. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma häälitsesin, kudrutasin otsekui tuvi. Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, ma olen rõhutud, astu mulle appi!
Mis oleks mul rääkida ja temale öelda? Tema ju tegi seda! Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad oma hinge kibeduse pärast.
Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu: sina teed mind terveks ja hoiad mind elus.
Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus, sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.
Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind, hauda vajunud ei looda su ustavuse peale.
Elav, ainult elav kiidab sind, nõnda nagu minagi teen täna: isa kuulutab lastele sinu ustavust.
Issand oli valmis mind päästma, seepärast mängigem mu keelpillidel kõik oma elupäevad Issanda kojas!”
Apostlite 14 ja ometi ei ole jätnud andmata endast tunnistust, tehes head: andnud taevast teile vihma ja viljakaid aegu, kosutanud teid toiduga ja teie südant rõõmuga.”
1. Makkabite 4 Aga võõramaalased, kes olid pääsenud, läksid ja teatasid Lüüsiasele kõigest, mis oli sündinud.
Seda kuuldes oli ta vapustatud ja meeleheitel, et Iisraeliga ei olnud sündinud tema tahtmist mööda ja et temale antud kuninga käsk oli jäänud täitmata.
Ja järgmisel aastal kogus ta kuuskümmend tuhat valitud jalameest ja viis tuhat ratsanikku, et taas sõdida nende vastu.
Siis nad tungisid Idumeasse ja lõid leeri üles Beet-Suuri, aga Juudas läks neile vastu kümne tuhande mehega.
Kui ta nägi seda vägevat sõjaleeri, siis ta palvetas ja ütles: „Ole kiidetud, Iisraeli päästja, kes lõpetasid vägilase rünnaku oma sulase Taaveti käe läbi ja andsid muulaste leeri Sauli poja Joonatani ja tema sõjariistade kandja kätte!
Jäta nüüd see leer oma Iisraeli rahva kätte ja jäägu nad häbisse oma sõjaväe ja ratsanikega!
Sisenda neisse argust ja halva nende suur enesekindlus, et nad väriseksid oma tulevase kaotuse pärast!
Langeta nad sinu armastajate mõõga läbi, et kõik, kes sinu nime tunnevad, ülistaksid sind kiituslauludega!”
Siis väed ründasid teineteist ja Lüüsiase leerist langes ligi viis tuhat meest lähivõitluses.
Kui Lüüsias nägi oma sõjajõudude kaotust ja et Juuda mehed olid julged, valmis ausaks eluks või surmaks, siis ta läks Antiookiasse ja värbas sealt uut väge, et tugevamana jälle Juudamaale tulla.