Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 44 Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud, meie isad on meile jutustanud: suure teo oled sa teinud nende päevil, muistsel ajal.Rooma 9 Mis me siis ütleme? Kas Jumala juures on ebaõiglust? Mitte sugugi!
Ta ju ütleb Moosesele: „Ma halastan, kellele ma halastan, ja heidan armu, kellele ma heidan armu.”
Nõnda siis ei sõltu see inimese tahtest ega pingutusest, vaid Jumalast, kes halastab.
Ütleb ju Pühakiri vaarao kohta: „Just selleks olen ma sind üles äratanud, et sinu juures näidata oma väge, ja et minu nime kuulutataks kogu maal.”
Niisiis, ta halastab, kellele tahab, ning kalgistab, keda tahab.
Nüüd sa ütled mulle: „Mis ta siis enam ette heidab! Kes saab vastu panna tema tahtmisele?”
Oh inimene, kes sina õigupoolest oled, et sa tahad Jumalaga vaielda? Ega siis savinõu ütle oma voolijale: „Miks sa mu nõnda oled teinud?”
Või kas pole potissepal meelevalda savi üle - valmistada samast segust üks nõu auliseks, teine aga autuks tarbeks?
Eks Jumal, tahtes näidata oma viha ja teha tuntavaks oma väge, ole suure pikameelsusega talunud vihanõusid, mis olid valmistatud hukatuseks,
ja teinud seda selleks, et ilmutada oma kirkuse rikkust armunõude vastu, mis ta oli juba enne valmistanud kirkuseks?
Nende hulka on ta kutsunud meidki, mitte üksnes juutide, vaid ka paganate seast.
Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: „Ma hüüan oma rahvaks teda, kes ei olnud minu rahvas, ja armsaks teda, kes ei olnud mulle armas.
Ja siis sünnib selles paigas, kus neile öeldi: Teie pole minu rahvas!, et seal hüütakse neid elava Jumala poegadeks.”
Filipi 2 Ent ma loodan Issandas Jeesuses peatselt saata teie juurde Timoteose, et ka minu meel läheks kergeks, kui ma saan teada, kuidas teie käsi käib.
Mul ei ole kedagi teist niisama tublit, kes tõeliselt teie eest muretseks.
Kõik taotlevad ju enda oma, mitte Kristuse Jeesuse oma.
Aga tema ustavust te teate, sest nagu laps oma isaga, nõnda on tema koos minuga teeninud evangeeliumi.
Teda ma loodangi nüüd saata, otsekohe kui ma näen, kuidas mu asjad arenevad.
Ma olen aga veendunud Issandas, et ma ka ise tulen peatselt.
Ma olen pidanud vajalikuks saata teie juurde vend Epafroditose, oma kaastöölise ja kaasvõitleja, teie saadiku ja minu vajaduste eest hoolitseja,
sest ta igatses teie järele ja muretses, sest te olite kuulnud ta haige olevat.
Ta ju oligi suremas haige, kuid Jumal halastas tema peale, aga mitte üksnes tema, vaid ka minu peale, et mulle ei tuleks kurbust kurbusele lisaks.
Nüüd ma siis saadan tema seda rutemini, et teie teda nähes jälle saaksite rõõmsaks ja mul oleks kurbust vähem.
Võtke ta siis vastu Issandas kogu rõõmuga ja pidage lugu niisugustest meestest,