Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 96 Laulge Issandale uus laul, laulge Issandale, kõik maailm!Laulge Issandale, kiitke tema nime, kuulutage päevast päeva tema päästet!
Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
Sest Issand on suur ja väga kiidetav ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad.
Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, aga Issand on teinud taeva.
Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja ilu on tema pühamus.
Rahvaste suguvõsad! Andke Issandale, andke Issandale au ja võimus!
Andke Issandale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema õuedesse!
Kummardage Issandat pühas ehtes, kõik maailm värisegu tema palge ees!
Öelge paganate seas: Issand on kuningas! Siis maailm jääb kindlaks, ei see kõigu. Tema mõistab rahvastele õiglast kohut.
Taevad rõõmustagu ja maa ilutsegu, kohisegu meri ja mis seda täidab!
Hõisaku väljad ja kõik, mis seal on! Siis rõkatagu rõõmust kõik metsapuud
Issanda palge ees, sest tema tuleb! Sest ta tuleb kohut mõistma maailmale. Ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile oma ustavuses.
Miika 5 Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.
Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.
Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.
Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.
Luuka 2 Neil päevil sündis, et keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas.
See esmakordne üleskirjutus toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
Ja kõik läksid ennast kirja panema igaüks oma linna.
Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,
et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.
Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.
Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.
Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.