Piibel.NET
Otsing Ps 95; Mi 7:8-20; Mk 14:26-31
(30 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 95 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
„Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!”
Miika 7 Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks.
Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust.
Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: „Kus on Issand, su Jumal?” Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.
Päev su müüride ülesehitamiseks. See päev on ammu määratud.
Sel päeval tullakse su juurde Assuri poolt ja Egiptuse linnadest ja Egiptuse poolt Frati jõeni, merest mereni ja mäest mäeni.
Aga maa tehakse lagedaks ta elanike pärast, nende tegude vilja pärast.
Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!
Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.
Paganad näevad ja häbenevad, hoolimata kogu oma vägevusest. Nad panevad käe suu peale, neil jäävad kõrvad kurdiks.
Nad lakuvad põrmu nagu madu, maa roomajate sarnaselt. Nad tulevad värisedes välja oma linnustest, lähenevad vabisedes Issandale, meie Jumalale: nad kardavad sind.
Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,
kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.
Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.”
Markuse 14 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.