Eestikeelne Piibel 1997
3. Moosese 15 Ja kui naisel on voolus, ta ihust voolab verd, siis ta ei ole puhas seitse päeva ja igaüks, kes teda puudutab, on õhtuni roojane.Ja kõik, mille peal ta magab oma ebapuhtuse ajal, on roojane, samuti on roojane kõik, mille peal ta istub.
Ja igaüks, kes puudutab tema aset, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane.
Ja igaüks, kes puudutab mõnda eset, millel naine on istunud, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane!
Ja kui midagi on aseme peal või eseme peal, millel ta on istunud, ja keegi puudutab seda, siis ta on õhtuni roojane.
Ja kui mees ometi magab tema juures ja ta kuuverd jääb mehe külge, siis on viimane seitse päeva roojane ja iga ase, millel ta magab, on ka roojane.
Ja kui mõne naise verevoolus kestab pikemat aega, ilma et see oleks kuuveri, või kui see kestab üle ta kuuvere päevade, siis ta on roojane oma ebapuhta vooluse kestusel nagu kuuvere ajalgi.
Iga ase, millel ta magab kogu oma vooluse aja, on samasugune nagu ta ase kuuvere ajal, ja kõik esemed, millel ta istub, saavad roojaseks, nagu ta kuuvere roojasuse ajal.
Igaüks, kes neid puudutab, saab roojaseks; ta pesku oma riided ja loputagu ennast veega; ta on õhtuni roojane!
Aga kui naine saab puhtaks oma voolusest, siis ta lugegu seitse päeva ja pärast seda on ta puhas!
Ja kaheksandal päeval võtku ta enesele kaks turteltuvi või kaks muud tuvi ja viigu need preestrile kogudusetelgi ukse juurde!
Ja preester ohverdagu üks neist patuohvriks ja teine põletusohvriks ning preester toimetagu tema eest lepitust Issanda ees ta ebapuhta vooluse pärast!
Nõnda te peate Iisraeli lapsed hoidma eemal ebapuhtusest, et nad ei sureks oma roojasusest, roojastades minu eluaset, mis on teie keskel!
Psalm 88 Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?