Eestikeelne Piibel 1997
2. Kuningate 20 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”Siis pööras Hiskija oma näo seina poole ja palus Issandat, üteldes:
„Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
Aga Jesaja ei olnud veel väljunud keskmisest õuest, kui temale tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Mine tagasi ja ütle Hiskijale, mu rahva vürstile: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma teen sind terveks ja kolmandal päeval võid sa minna Issanda kotta.
Ma lisan su elupäevadele viisteist aastat ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna iseenese pärast ja oma sulase Taaveti pärast.”
Ja Jesaja ütles: „Võtke üks viigimarjakakk!” Ja nad võtsid ning panid paise peale; ja ta sai terveks.
Aga Hiskija küsis Jesajalt: „Mis on märgiks, et Issand teeb mu terveks ja et ma kolmandal päeval võin minna Issanda kotta?”
Ja Jesaja vastas: „See olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?”
Ja Hiskija ütles: „Varjul on kerge minna kümme pügalat edasi. Ei, parem mingu vari kümme pügalat tagasi!”
Siis prohvet Jesaja hüüdis Issanda poole, ja tema laskis varju, kuhu see Aahase päikesekellal oli laskunud, minna kümme pügalat tagasi.
Psalm 88 Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
Mu silmad on otsa jäänud mu viletsuse pärast; sind, Issand, ma hüüan appi kogu päeva, ma laotan välja oma käed sinu poole.
Kas sina teed imet surnutele? Või tõusevad kadunud üles sind kiitma? Sela.
Kas jutustatakse hauas sinu heldusest, kadupaigas sinu ustavusest?
Kas tuntakse pimeduses sinu imetöid ja su õiglust unustusemaal?
Aga mina hüüan sind appi, Issand! Ja mu palve jõuab vara su ette.