Piibel.NET
Otsing Ps 78:23-29; 2Ms 12:43-13:2; 1Kr 11:27-34
(26 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 12 Ja Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
Aga raha eest ostetud iga sulane võib seda süüa siis, kui oled tema ümber lõiganud.
Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Issandale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis tohib ta ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab.”
Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Issand Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
Ja just selsamal päeval Issand viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
2. Moosese 13 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
„Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest - need olgu minu!”
Psalm 78 Siis ta andis käsu pilvedele ülal ja avas taeva uksed
ning laskis sadada nende peale mannat toiduks; ta andis neile taeva vilja.
Inimene sõi inglite leiba; ta lähetas neile rooga, nõnda et küllalt sai.
Ta tõstis taeva alla idatuule ja ajas üles oma vägevusega lõunatuule;
ja ta laskis nende peale sadada liha nagu põrmu ja tiivulisi linde nagu mere liiva,
ning pillutas need nende leeri keskele, ümber nende majade.
Siis nad sõid ja nende kõhud said kõvasti täis. Nii ta saatis neile, mida nad himustasid.
1. Korintose 11 Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.