Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 32 Ja Mooses pöördus ning astus mäelt alla, ja tal oli käes kaks tunnistuslauda, lauad, mille mõlema poole peale oli kirjutatud; neile oli kirjutatud nii ühe kui teise külje peale.Lauad olid Jumala tehtud ja Jumala kirjutatud oli kiri, mis laudadesse oli uurendatud.
Kui Joosua kuulis rahva häält, valju karjumist, siis ta ütles Moosesele: „Leeris on sõjakisa!”
Aga tema vastas: „Ei see ole võiduhüüd, ei see ole kaotusekisa - mina kuulen lauluhäält.”
Ja kui Mooses ligines leerile ja nägi vasikat ning ringtantsu, siis ta viha süttis põlema ja ta viskas lauad käest ning purustas need mäejalamil.
Seejärel ta võttis vasika, mille nad olid teinud, ja põletas seda tules ning jahvatas, kuni see sai peeneks; siis ta puistas selle vette ja andis Iisraeli lastele juua.
Ja Mooses ütles Aaronile: „Mida see rahvas sulle on teinud, et sa oled nende peale toonud nii suure patu?”
Aaron vastas: „Ärgu süttigu mu isanda viha põlema! Sina ise tead, et see rahvas on paha.
Nad ütlesid mulle: Tee meile jumalad, kes käiksid meie ees, sest me ei tea, mis on juhtunud Moosesega, selle mehega, kes tõi meid Egiptusemaalt välja!
Ja mina ütlesin neile: Kellel on kulda, rebigu ära! Ja nad andsid selle minule, mina viskasin tulle ja välja tuli see vasikas.”
Iiob 6 Siis vastas Iiob ja ütles:
„Kui ometi mu meelehärm saaks vaetud ja mu õnnetus oleks pandud vaekaussidele.
Tõesti, see oleks nüüd raskem kui mereliiv. Seepärast on mu sõnadki tormakad.
Sest minus on Kõigevägevama nooled, mu vaim joob nende mürki. Jumala hirmutamised on rivistunud mu vastu.
Kas metseesel kisendab noore rohu peal või ammub härg oma sulbi juures?
Kas magedat süüakse ilma soolata või on siis maitset kassinaeri limal?
Mu hing tõrgub neid puudutamast, need on mulle nagu rüvetatud roog.
Oh, et ometi mu palve täide läheks ja Jumal annaks, mida soovin!
Otsustaks ometi Jumal mind murda, sirutaks oma käe ja lõikaks katki mu elulõnga,
siis oleks mul veel troostigi: ma hüppaksin rõõmu pärast isegi armutus valus, sest ma ei ole salanud Püha sõnu.
Õpetage mind, siis ma vaikin! Tehke mulle selgeks, milles olen eksinud!
Otsekohesed sõnad ei olekski kibedad. Aga mis tähendus on teie noomimisel?
On teil kavatsus mu sõnu laita? Kas meeltheitja kõne peaks olema nagu tuul?
Te heidate liisku isegi vaeslapse pärast ja müüte maha oma sõbra.
Aga nüüd vaadake mu peale! Ma tõesti ei valeta teile näkku!