Piibel.NET
Otsing Ps 63; Jl 4:9-21; Mt 24:29-35
(32 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 63 Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.
Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Joel 4 Kuulutage seda paganate seas, valmistuge pühaks sõjaks, innustage kangelasi; astugu ligi ja mingu üles kõik sõjamehed!
Taguge oma sahad mõõkadeks ja sirbid piikideks! Nõdergi öelgu: „Ma olen kangelane!”
Rutake ja tulge, kõik paganad naabrusest, ja kogunege! Vii, Issand, sinna alla oma kangelased!
Paganad asugu teele ja mingu Joosafati orgu, sest seal ma istun ja mõistan kohut kõigi ümberkaudsete rahvaste üle!
Pistke sirp vilja külge, sest lõikus on valminud! Tulge, sõtkuge, sest surutõrs on täis! Tõrred voolavad üle, sest nende kurjus on suur.
Rahvahulk on rahvahulga kõrval Otsuseorus. Sest Issanda päev ligineb Otsuseorus.
Päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära.
Issand möirgab Siionist ja toob Jeruusalemmast kuuldavale oma hääle; taevas ja maa värisevad, aga Issand on varjupaigaks oma rahvale ja kindlaks linnaks Iisraeli lastele.
Siis te tunnete, et mina olen Issand, teie Jumal, kes elab Siionis oma pühal mäel. Jeruusalemm saab pühaks ja võõrad ei käi enam temast läbi.
Ja sel päeval sünnib, et mäed tilguvad värsket veini ja künkad voolavad piima; kõigis Juuda nõgudes voolab vesi ja Issanda kojast voolab välja allikas ning kastab Sittimi orgu.
Egiptus jääb lagedaks ja Edom saab kõrbeks vägivalla pärast Juuda laste kallal, sellepärast et nad oma maal on valanud süütut verd.
Aga Juuda jääb asustatuks igavesti ja Jeruusalemm põlvest põlve.
Ma tasun kätte nende vere eest, mille eest ma seni ei ole kätte tasunud. Ja Issand elab Siionis.”