Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 63 Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin vara. Sinu järele januneb mu hing, sind ihaldab mu ihu nagu kuival ja põuasel maal, kus pole vett.
Nõnda ma vaatasin sind pühamus, et näha su väge ja su auhiilgust.
Sest sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind.
Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud.
Nagu rasvast ja õlist täitub mu hing, mu suu kiidab sind hõiskehuulil,
kui ma sind meenutan oma voodis ja sinule mõtlen vahikordade ajal.
Sest sina olid mulle abiks ja su tiibade varju all ma võin hõisata.
Mu hing ripub su küljes, su parem käsi toetab mind.
Aga need, kes püüavad hävitada mu hinge, lähevad maa sügavustesse.
Nad tõugatakse mõõga ette, nad saavad rebaste saagiks.
Aga kuningas rõõmutseb Jumalas; igaüks, kes tema juures vannub, võib kiidelda; sest nende suu suletakse, kes räägivad valet.
Joel 1 Issanda sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale:
„Kuulge seda, vanemad, ja pange tähele, kõik maa elanikud! Kas seesugust on sündinud teie päevil või teie vanemate päevil?
Jutustage sellest oma lastele ja teie lapsed oma lastele ja nende lapsed tulevastele põlvedele:
mis jäi üle röövikuist, selle sõid rohutirtsud; ja mis jäi üle tirtsudest, selle sõid vastsed; ja mis jäi üle vastseist, selle sõid mardikad.
Ärgake, te joobnud, ja nutke, ulguge, kõik veinijoojad, veinivirde pärast, et see on kadunud teie suust!
Sest mu maa kallale on tulnud vägev ja arvutu rahvas: ta hambad on lõvi hambad ja tal on emalõvi lõualuud.
Ta on rüüstanud mu viinapuu tühjaks ja murdnud mu viigipuu katki; ta on koorinud selle koguni paljaks, nii et see on valge ja raagus.
Nuta nagu neitsi, kel kotiriie üll, oma peigmehe pärast!
Roa- ja joogiohver on kadunud Issanda kojast, preestrid, Issanda teenrid, leinavad.
Põllud on laastatud, muld leinab, sest vili on rüüstatud, vein ikaldunud, õli lõppenud.
Põllumehed on jäänud häbisse, viinamäe aednikud halisevad nisu ja odra pärast, sest saak on hävinud.
Viinapuud on äpardunud ja viigipuud närbunud, granaatõunapuu, samuti palm ja õunapuu - kõik puud on kuivanud; tõesti, rõõm on häbiga lahkunud inimlaste juurest.
Vöötage endid ja leinake, preestrid, kurtke, altari teenrid! Minge sisse, veetke öö kotiriideis, minu Jumala teenrid, sest teie Jumala kojast on kõrvaldatud roa- ja joogiohver!