Eestikeelne Piibel 1997
Joosua 11 Kui Jaabin, Haasori kuningas, seda kuulis, siis ta läkitas sõna Maadoni kuningale Joobabile ja Simroni kuningale ja Aksafi kuningale,ja kuningaile, kes olid põhja pool mäestikus ja lagendikul Kinneretist lõunas, ja madalikul ja Doori mäeseljakuil lääne pool,
kaananlastele ida ja lääne pool, ja emorlastele, hettidele, perislastele ja jebuuslastele mäestikus, ja hiivlastele Hermoni jalamil Mispamaal.
Need läksid välja ja koos nendega kõik nende sõjaleerid, palju rahvast, nii palju nagu liiva mererannas, ja väga palju hobuseid ja sõjavankreid.
Kõik need kuningad kogunesid ja tulid ning lõid üheskoos leeri üles Meeromi vee äärde, et sõdida Iisraeli vastu.
Aga Issand ütles Joosuale: „Ära karda neid, sest homme sel ajal annan ma need kõik lööduina Iisraeli kätte; raiu katki nende hobuste õndlad ja põleta tulega nende sõjavankrid!”
Ja Joosua ning koos temaga kõik ta sõjamehed tulid ootamatult nende vastu Meeromi vee ääres ja tungisid neile kallale.
Ja Issand andis nad Iisraeli kätte, ja nemad lõid neid ning ajasid taga kuni suure Siidonini, ja kuni Misrefot-Maimini, ja kuni Mispa oruni ida pool; ja nad lõid neid, kuni neile ei jäänud ainsatki pääsenut.
Ja Joosua talitas nendega nõnda, nagu Issand temale oli öelnud: ta raius katki nende hobuste õndlad ja põletas tulega nende sõjavankrid.
Ja Joosua läks selsamal ajal tagasi ning vallutas Haasori ja lõi selle kuninga mõõgateraga maha, sest Haasor oli varem kõigi nende kuningriikide pealinn.
Ja nad lõid mõõgateraga maha kõik hingelised, kes seal olid, hävitades need sootuks; ühtegi elavat olendit ei jäänud järele, ja ta põletas Haasori tulega.
Ja kõik nende kuningate linnad ja kõik nende kuningad sai Joosua oma valdusesse ja ta lõi neid mõõgateraga, hävitades need sootuks, nõnda nagu Mooses, Issanda sulane, oli käskinud.
Ühtegi neist linnadest, mis asusid mägedes, Iisrael ei põletanud, peale Haasori, mille Joosua põletas.
Ja kõik neist linnadest saadava saagi ja karjad riisusid Iisraeli lapsed endile, lüües mõõgateraga maha ainult kõik inimesed, kuni nad olid need hävitanud; nad ei jätnud alles ainsatki hinge.
Nõnda nagu Issand oli käskinud oma sulast Moosest, nõnda oli Mooses käskinud Joosuat ja nõnda Joosua tegi; ta ei kaotanud sõnagi kõigest, milleks Issand oli Moosesele käsu andnud.
Psalm 62 Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait, sest temalt tuleb, mida ma ootan!
Matteuse 11 Kel kõrvad on, see kuulgu!
Kolossa 1 Ka teid, kes te varem olite Jumalast võõrdunud ja oma mõtlemise poolest tema vaenlased oma kurjade tegudega,
on Kristus lepitanud nüüd oma lihalikus ihus surma läbi, et teid seada pühadena ja veatutena ja laitmatutena Jumala palge ette,
kui te vaid jääte kindlaks ja rajatuks usule ega lase end kõrvale viia evangeeliumis olevast lootusest, mida te olete kuulnud ja mida on kuulutatud kogu loodule taeva all ja mille teenriks olen saanud mina, Paulus.
Nüüd ma rõõmustan oma kannatustes teie pärast, ja oma ihus ma täidan puuduvat osa Kristuse kannatustest tema ihu, see tähendab koguduse heaks,
kelle teenriks ma olen saanud Jumala korralduse järgi, mis mu kätte on antud teie heaks, et teile täielikult kuulutada Jumala sõna,
seda saladust, mis oli varjatud endiste aegade ja sugupõlvede eest, nüüd on aga avaldatud tema pühadele,
kellele Jumal tahtis teada anda, mis on selle saladuse kirkuse rikkus kõigi rahvaste seas; see on - Kristus teie sees, kirkuse lootus.
Meie kuulutame teda, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses.