Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 60 Laulujuhatajale: viisil „Tunnistuse liilia”; Taaveti mõistulaul õpetuseks,kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist tuhat edomlast.
Jumal, sa tõukasid meid ära ja pillutasid meid laiali; sa olid vihane, aita meid jälle üles!
Sina panid maa vabisema, sa lõhestasid selle; paranda ta praod, sest ta kõigub!
Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga.
Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela.
Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile!
Jumal on rääkinud oma pühamus: „Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru.
Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp,
Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!”
Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini?
Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
Anna meile abi kitsikuses, sest tühine on inimeste abi!
Jumalaga me teeme vägevaid tegusid ja tema tallab maha meie rõhujad.
Hoosea 13 Kui Efraim kõneles, värisesid kõik, ta oli Iisraelis ülistatud; aga ta sai Baali pärast süüdlaseks ja pidi surema.
Nüüd teevad nad edasi pattu ja valmistavad enestele hõbedast valatud kujud, ebajumalate kujud oma kujutluse järgi - kõik sepatöö. Nad ütlevad neile: „Ohverdajad suudelgu vasikaid!”
Seepärast on nad nagu hommikune pilv, nagu kaste, mis varakult kaob, nagu aganad, mis rehealusest tuulatakse, nagu unkast tõusev suits.
Aga mina olen Issand, su Jumal, Egiptusemaalt alates; sa ei tohi tunda minu kõrval muud jumalat ja ei ole muud päästjat kui mina.
Mina hoidsin sind kõrbes, palaval ja põuasel maal.
Kui nad käisid karjas, sai nende kõht täis; kui nende kõht sai täis, läks nende süda ülbeks - sellepärast nad unustasid minu.
Aga minust sai neile otsekui noor lõvi, ma luuran tee ääres nagu panter.
Ma tulen neile kallale nagu karu, kellelt on röövitud pojad, ja ma rebestan nende rinnakorvi; nagu emalõvi sööb neid seal ja metsloomad kisuvad nad lõhki.
See on su hukutanud, Iisrael, et sa olid minu, oma abi vastu.
Kus on siis su kuningas, kes päästaks sind kõigis su linnades, ja kus on su kohtumõistjad, kelle kohta sa ütlesid: „Anna mulle kuningas ja vürste!”?
Oma vihas ma annan sulle kuninga ja oma raevus ma võtan ta ära.