Piibel.NET
Otsing Ps 6; Jr 38:1-13; Mt 10:5-23
(43 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 6 Laulujuhatajale: keelpillil mängida kaheksandal helil; Taaveti laul.
Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud!
Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel?
Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast!
Sest surmas ei meenutata sind. Kes surmavallas tänab sind?
Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi.
Mu silmad on vajunud auku meelekibedusest, nad on läinud vanaks kõigi mu vastaste pärast.
Minge minust eemale kõik, kes teete nurjatust, sest Issand kuuleb mu nutuhäält!
Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve.
Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad hirmsasti, nad pöörduvad tagasi ja järsku nad satuvad häbisse.
Jeremija 38 Aga Sefatja, Mattani poeg, ja Gedalja, Pashuri poeg, ja Juukal, Selemja poeg, ja Pashur, Malkija poeg, kuulsid neid sõnu, mis Jeremija rääkis kogu rahvale, öeldes:
„Nõnda ütleb Issand: Kes jääb siia linna, see sureb mõõga läbi, nälja ja katku kätte; aga kes läheb välja kaldealaste juurde, see jääb elama, temale jääb alles ta hing ja ta võib elada.
Nõnda ütleb Issand: See linn antakse kindlasti Paabeli kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle.”
Siis ütlesid vürstid kuningale: „Surmatagu ometi see mees, sest ta teeb lõdvaks nende sõjameeste käed, kes siia linna on alles jäänud, ja kogu rahva käed, rääkides neile seesuguseid sõnu; sest see mees ei otsi sellele rahvale rahu, küll aga õnnetust!”
Ja kuningas Sidkija vastas: „Vaata, ta on teie käes, kuningas ei saa ju teha midagi teie vastu!”
Siis nad võtsid Jeremija ja viskasid ta kuningapoja Malkija kaevu, mis oli vahtkonnaõues; nad lasksid Jeremija köitega alla, aga kaevus ei olnud vett, vaid oli muda, ja Jeremija vajus mudasse.
Kui etiooplane Ebed-Melek, hoovkondlane, kes viibis kuningakojas, kuulis, et nad olid Jeremija pannud kaevu - kuningas istus parajasti Benjamini väravas -,
siis Ebed-Melek läks kuningakojast ja rääkis kuningaga, öeldes:
„Mu isand kuningas! Need mehed on talitanud kurjasti kõiges, mis nad on teinud prohvet Jeremijale, et nad viskasid ta kaevu. Seal sureb ta nälga, sest linnas ei ole enam leiba.”
Siis kuningas andis etiooplasele Ebed-Melekile käsu, öeldes: „Võta siit kolmkümmend meest enesele appi ja tõmba prohvet Jeremija kaevust üles, enne kui ta sureb!”
Ja Ebed-Melek võttis mehed enesele appi ning läks kuningakotta, varakambri all olevasse ruumi, võttis sealt räbalaid ja kaltse ja laskis need köitega kaevu Jeremijale.
Ja etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: „Pane nüüd need räbalad ja kaltsud enesele kaenlaaluseisse köite alla!” Ja Jeremija tegi nõnda.
Siis nad tõmbasid Jeremija köitega üles ja võtsid ta kaevust välja; ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.
Matteuse 10 Jeesus läkitas välja need kaksteist, käskides neid: „Ärge minge paganate teele ja ärge astuge samaarlaste linna,