Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 50 „Kuule, mu rahvas, ja ma räägin! Kuule, Iisrael, ma tunnistan su vastu: Jumal, sinu Jumal, olen mina!Ei ma sind noomi su ohvrite pärast, sest su põletusohvrid on mu ees alati.
Ei ma võta su kojast härjavärsse ega sikke su taradest.
Sest kõik metsloomad on minu omad, ja kariloomad tuhandeil mägedel.
Ma tunnen kõiki mägede linde, ja loomad minu väljadel on mu juures.
Kui mul oleks nälg, ei ma ütleks seda sulle; sest maailm ja selle täius on minu päralt.
Kas ma peaksin sööma härgade liha ja jooma sikkude verd?
Too Jumalale ohvriks tänu ja tasu Kõigekõrgemale oma tõotused!
Ja hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!”
Nutulaulud 3 Uurigem ja proovigem oma teid ja pöördugem tagasi Issanda juurde!
Tõstkem oma südamed ja käed Jumala poole taevas!
Me oleme üleastujad ja vastuhakkajad, sina ei andnudki meile andeks.
Sa oled peitunud vihasse, oled meid jälitanud, armuta surmanud.
Sa oled peitunud pilvesse, et palved ei pääseks läbi.
Sa oled teinud meid pühkmeiks ja jätisteks rahvaste seas.
Kõik meie vaenlased ajavad oma suu ammuli meie vastu.
Meile on tulnud hirm ja haud, hävitus ja hukkumine.
Veeojad voolavad mu silmist mu rahva tütre hävingu pärast.
Mu silmad voolavad lakkamatult, pisaratel ei ole pidamist,
kuni Issand vaatab taevast alla ja näeb.
Mu silm teeb mu hingele valu kõigi mu linna tütarde pärast.
Tõesti, nagu lindu küttisid mind need, kes põhjuseta on mu vaenlased.
Nad tahtsid mu elu kustutada kaevus ja pildusid mu peale kive.
Vesi tõusis mul üle pea, ma ütlesin: „Nüüd olen kadunud!”
Ma hüüdsin su nime, Issand, sügavaimast kaevust.