Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 5 Laulujuhatajale: vilepillidel mängida; Taaveti laul.Issand, võta kuulda mu sõnu, pane tähele mu ohkamist!
Kuule mu appihüüdu, mu kuningas ja mu Jumal, sest sinu poole ma palvetan!
Issand, sa kuuled vara mu häält, vara ma valmistun sinule ja olen valvel.
Sest sina ei ole Jumal, kellel on hea meel õelusest; paha ei või olla sinu külaliseks.
Hooplejad ei astu su silma ette, sa vihkad kõiki, kes nurjatust teevad.
Sina hukkad vale rääkijad; verejanulised ja kavalad on jäledad Issandale.
Aga mina lähen su kotta sinu suurest heldusest ja kummardan su püha templi poole sinu kartuses.
Issand, juhata mind oma õigluses mu vihameeste pärast, tasanda oma tee minu ees!
Sest nende suus ei ole midagi kindlat, nende südames on hukatus, nende kurk on avatud haud ja libe on nende keel.
Mõista nad süüdi, Jumal! Nad langegu oma sepitsuste tõttu; nende üleastumiste hulga pärast lükka nad ära, sest nad on sinule vastu hakanud!
Aga rõõmsad olgu kõik, kes sinu juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad, sest et sina kaitsed neid; ja ilutsegu sinus need, kes armastavad sinu nime!
Sest sina, Issand, õnnistad õiget; sa ehid teda oma hea meelega kui kaitsevarjuga.
Jeremija 5 Aga ka neil päevil, ütleb Issand, ei tee ma teile lõppu.
Ja kui küsitakse: „Miks on Issand, meie Jumal, seda kõike meile teinud?”, siis vasta neile: „Nõnda nagu te minu olete maha jätnud ja olete teeninud võõraid jumalaid oma maal, nõnda te peate teenima võõraid maal, mis ei ole teie oma!”
Andke seda teada Jaakobi soole, kuulutage Juudale, öeldes:
„Kuulge ometi seda, rumal ja südametu rahvas! Silmad teil on, aga te ei näe, kõrvad teil on, aga te ei kuule.
Kas te ei karda mind, ütleb Issand, kas te ei vabise minu ees, kes olen pannud liiva merele igaveseks piiriks, millest see üle ei pääse? Kuigi ta lained kohisevad, ei suuda need midagi; kuigi need mühavad, ei pääse nad üle.
Aga sellel rahval on tõrges ja vastupanija süda, nad on ära taganenud ja läinud.
Nad ei ütle oma südames: „Kartkem ometi Issandat, oma Jumalat, kes annab vihma omal ajal, varajase ja hilise vihma, kes meile hoiab lõikuse nädalaid!”
Teie süüteod pöörasid need ära ja teie patud hoidsid hea teist eemal.
Sest minu rahva hulgas leidub õelaid: need luuravad kummargil nagu linnupüüdjad, seavad üles püüdepaelu, et püüda inimesi.
Otsekui lindudega täidetud puurid on nende kojad täis kavalust. Seetõttu on nad saanud suureks ja rikkaks,
on läinud lihavaks ja läikivaks. Nad astuvad üle iga piiri, ka kurjades tegudes: nad ei aja kohtuasju, vaeslapse kohtuasja, et seda lahendada, ja nad ei mõista õigust vaestele.
Kas ma ei peaks neid sellepärast karistama? ütleb Issand. Kas mu hing ei peaks kätte tasuma niisugusele rahvale?