Piibel.NET
Otsing Ps 42; 2Ms 18:13-27; Fl 1:15-21
(34 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
2. Moosese 18 Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,
nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: „Mis see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?”
Ja Mooses vastas äiale: „Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima.
Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema Seaduse.”
Siis Moosese äi ütles temale: „See asi pole hea, mis sa teed.
Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.
Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.
Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.
Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!
Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.”
Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.
Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.
Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.
Psalm 42 Laulujuhatajale: Korahi laste õpetuslaul.
Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde, Jumal!
Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja näen Jumala palet?
Mu silmavesi on mulle leivaks ööd ja päevad, sest mu vastu öeldakse kogu päev: „Kus on su Jumal?”
Ma valan välja oma hinge, meenutades seda, kuidas ma läksin läbi rahvamurru, keda ma juhtisin Jumala kotta pühapidajate hõiske- ja tänuhääle saatel.
Miks sa oled nii rõhutud, mu hing, ja nii rahutu mu sees? Oota Jumalat, sest ma tahan teda veel tänada ta palge abi eest!
Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.
Sügavus hüüab sügavusele sinu koskede kohisemises; kõik su veevood ja su lained käivad minust üle.
Päeval annab Issand käsu oma heldusele ja öösel kostab minu laul temale, palve mu elu Jumala poole.
Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: „Mispärast sa oled mu unustanud? Mispärast ma pean käima kurvalt oma vaenlase surve all?”