Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 26 Siis rääkis Iiob ja ütles:„Kuidas sa küll oled aidanud rammetut, toetanud jõuetut käsivart!
Kuidas sa küll oled rumalale nõu andnud ja suurt tarkust õpetanud!
Kelle abiga sa oled pidanud kõnesid ja kelle vaim on sinust välja tulnud?
Surnute vaimud all värisevad, hirmu täis on veed ja nende elanikud.
Paljas on surmavald Jumala ees ja kadupaigal pole katet.
Ta laotab põhjakaare tühjuse üle ja riputab maa eimillegi kohale.
Ta seob veed oma pilvedesse ja pilv ei rebenegi nende raskuse all.
Ta peidab oma aujärje, laotab selle üle oma pilve.
Ta joonistab vetepinnale sõõri kuni valguse ja pimeduse piirini.
Taeva sambad kõiguvad ja kohkuvad tema sõitlusest.
Oma rammuga liigutab ta merd ja oma taibukuses peksab ta Rahabit + Vt 9:13 seletust. .
Tema hingusest selgib taevas, tema käsi torkab läbi põgeneva mao.
Vaata, need on ainult tema tee ääred. Ja see on siiski ainult sosin, mida me temast kuuleme. Aga tema vägevuse äikest - kes seda suudaks mõista?”
Psalm 39 Laulujuhatajale: Jedutuuni jaoks; Taaveti laul.
Ma ütlesin: Ma hoian oma eluteed, et ma ei tee pattu oma keelega; ma hoian oma suud nagu päitsetega, niikaua kui õel on mu ees.
Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks.
Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega.
Issand, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen.
Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui eimiski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti. Sela.
Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes selle saab.
Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!
Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära anna mind jõledate teotada!
Ma olen vait ega ava oma suud, sest sina tegid seda.
Kõrvalda mu pealt oma nuhtlus; su käe vaenust ma lõpen ära!