Eestikeelne Piibel 1997
1. Kuningate 2 Kui Taaveti päevad liginesid surmale, siis andis ta oma pojale Saalomonile käsu, öeldes:„Mina lähen kõige maailma teed, ole siis vahva ja ole mees!
Pea, mida Issand, su Jumal, on käskinud pidada, käies tema teedel, pidades tema määrusi, käske, seadlusi ja manitsusi, nõnda nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et sa võiksid targasti teha kõike, mida sa teed, ja kõikjal, kuhu sa pöördud,
et Issand võiks kinnitada oma sõna, mis ta minu kohta on rääkinud, öeldes: Kui su pojad hoiavad oma teed, käies minu ees ustavalt, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest, siis - ütles tema - ei puudu sul mees Iisraeli aujärjel.
Siis Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna.
Ja aega, mis Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat; Hebronis valitses ta seitse aastat ja Jeruusalemmas valitses ta kolmkümmend kolm aastat.
Saalomon istus oma isa Taaveti aujärjele ja ta kuningavõim oli väga kindel.
Psalm 29 Taaveti laul. Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!
Andke Issandale tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal; auhiilguse Jumal müristab; Issand on suurte vete peal.
Issanda hääl kostab võimsasti; Issanda hääl kostab toredasti.
Issanda hääl murrab seedreid, Issand murrab katki Liibanoni seedrid.
Ta paneb Liibanoni karglema nagu vasika ja Sirjoni nagu noore metshärja.
Issanda mürina hääl purskab tuleleeke.
Issanda mürina hääl paneb kõrbe värisema; Issand paneb Kaadesi kõrbe värisema.
Issanda mürina hääl paneb emahirved poegima, ta laasib metsad paljaks. Ent tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!”
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Issand annab tugevuse oma rahvale; Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Luuka 5 Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,
et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.
Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.
Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!”
Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”
Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.
Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.