Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 20 Laulujuhatajale: Taaveti laul.Issand vastaku sulle kitsikuse ajal; Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!
Ta läkitagu sulle abi pühast paigast ja toetagu sind Siionist!
Ta mõelgu kõigile su roaohvritele ja su põletusohvrit ta arvaku rasvaseks! Sela.
Ta andku sulle, mida su süda kutsub ja lasku täide minna kogu su nõu!
Me tahame hõisata sinu võidust ja oma Jumala nimel lehvitada lippu. Issand täitku kõik su palved!
Nüüd ma tean, et Issand päästab oma võitud mehe; ta vastab temale oma pühast taevast oma parema käe vägeva abiga.
Ühed ülistavad vankreid ja teised hobuseid, meie aga Issanda, oma Jumala nime.
Nemad vaaruvad ja langevad; meie aga tõuseme ja seisame püsti.
Issand, aita! Kuningas vastaku meile, kui me hüüame!
Jeremija 31 Nõnda ütleb Issand: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi. Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam.
Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu, ütleb Issand, ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt.
Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand, su lapsed tulevad tagasi oma maale.
Ma olen küll kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: „Sina oled mind karistanud ja ma olen saanud karistuse nagu tõrges härjavärss. Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal!
Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja pärast mõistuseletoomist ma löön enesele vastu puusa; ma häbenen ja tunnen piinlikkust, sest ma kannan oma noorpõlve teotust.”
Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.
Püstita enesele märgikivid, aseta teeviidad, pea meeles maanteed, rada, mida oled käinud! Tule tagasi, Iisraeli neitsi, tule tagasi oma linnadesse!
Kui kaua sa kõhkled, taganenud tütar? Sest Issand loob maal midagi uut: naine kaitseb meest.
Luuka 19 Ja kui Jeesus lähedale jõudis, nuttis ta linna nähes tema pärast:
„Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.
Sest päevad tulevad sinu peale, mil su vaenlased teevad sinu ümber valli ja piiravad sind ja ahistavad sind igalt poolt
ja lõhuvad su maani maha, ja su lapsed sinu sees, ega jäta kivi kivi peale, seepärast et sa ei ole ära tundnud oma soosinguaega.”