Piibel.NET
Otsing Ps 18:31-37;Js 38:1-20;Ps 18:31-37;Lk 4:31-40
(37 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 18 Jumala tee on laitmatu, Issanda kõne on sulatatud puhtaks; tema on kilbiks kõigile, kes tema juures pelgupaika otsivad.
Sest kes on Jumal peale Issanda? Ja kes muu on kalju, kui mitte meie Jumal?
See on Jumal, kes paneb rammu mu vööle ja teeb laitmatuks mu tee.
Ta teeb mu jalad emahirve jalgade sarnaseks ja paneb mind seisma mu kõrgustikele.
Ta õpetab mu käsi sõdima ja mu käsivart vaskambu vinnastama.
Sa annad mulle oma päästekilbi, su parem käsi toetab mind, su abi teeb mind suureks.
Sa teed maa avaraks mu sammule, et mu luupeksed ei libiseks.
Jesaja 38 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juurde ning ütles temale: „Nõnda ütleb Issand: Sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!”
Siis Hiskija pööras oma näo seina poole ja palus Issandat
ning ütles: „Oh Issand, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
Aga Jesajale tuli Issanda sõna, kes ütles:
„Mine ja ütle Hiskijale: Nõnda ütleb Issand, su isa Taaveti Jumal: Ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett. Vaata, ma lisan su elupäevadele viisteist aastat
ja ma päästan sinu ja selle linna Assuri kuninga pihust ning kaitsen seda linna.
Ja see olgu sulle märgiks Issandalt, et Issand teeb, nagu ta on öelnud:
Vaata, ma lasen varjul, mis Aahase päikesekellal on laskunud koos päikesega, kümme pügalat tagasi minna.” Ja päike läkski päikesekellal tagasi need kümme pügalat, mis ta oli laskunud.
Juuda kuninga Hiskija tänulaul pärast haigusest tervenemist:
„Ma ütlesin iseeneses: Oma elupäevade poolel teel pean ma minema surmavalla väravaisse; minult on röövitud mu ülejäänud aastad.
Ma mõtlesin: Ma ei saa näha Issandat, Issandat elavate maal, ei enam vaadata inimest maailma elanike keskel.
Mu telklaager kistakse üles ja keeratakse minu käest rulli otsekui karjase telk; ma rullin nagu kangur oma elu kokku, mind lõigatakse lõime küljest. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
Ma ootasin hommikuni - otsekui murraks lõvi, nõnda murti kõik mu luud-liikmed. Enne kui päev jõuab õhtule, teed sa mulle lõpu.
Nagu pääsuke või rästas, nõnda ma häälitsesin, kudrutasin otsekui tuvi. Mu silmad väsisid kõrgusesse vaadates: Issand, ma olen rõhutud, astu mulle appi!
Mis oleks mul rääkida ja temale öelda? Tema ju tegi seda! Ma kõnnin tasakesi kõik oma aastad oma hinge kibeduse pärast.
Issand, nõndamoodi jäädakse elama ja selles kõiges on mu vaimu elu: sina teed mind terveks ja hoiad mind elus.
Vaata, mu suur kibedus muutus rahuks: sina kiindusid mu hinge hukatuse augus, sest sa heitsid kõik mu patud oma selja taha.
Sest surmavald ei kiida sind, surm ei ülista sind, hauda vajunud ei looda su ustavuse peale.