Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 148 Halleluuja! Kiitke Issandat taevastest, kiitke teda ülal kõrgustes!Kiitke teda, kõik tema inglid! Kiitke teda, kõik tema väehulgad!
Kiitke teda, päike ja kuu! Kiitke teda, kõik valguse tähed!
Kiitke teda, taevaste taevad, ja kõik veed taevaste peal!
Kiitku nad Issanda nime, sest kui tema käskis, siis nad loodi!
Ja ta püstitas nad alatiseks ja igaveseks; tema andis määruse, ja sellest nad ei astu üle.
Kiitke Issandat maa pealt, mereloomad ja kõik mere sügavused,
tuli ja rahe, lumi ja udu, marutuul, kes teeb tema sõna järgi,
mäed ja kõik kingud, viljapuud ja kõik seedrid;
metsloomad ja kõik koduloomad, roomajad ja tiivulised linnud;
ilmamaa kuningad ja kõik rahvahõimud, vürstid ja kõik ilmamaa kohtumõistjad;
ka noored mehed ja neitsid, vanad koos noortega!
Kiitku nad Issanda nime, sest tema nimi üksi on kõrge; tema aulisus ulatub üle maa ja taeva!
Ja tema on tõstnud kõrgele sarve oma rahvale, kõigile oma vagadele, kiituslauluks Iisraeli lastele, rahvale, kes on tema lähedal. Halleluuja!
Taaniel 7 Paabeli kuninga Belsassari esimesel aastal nägi Taaniel voodis olles und ja nägemusi oma peas. Siis ta kirjutas unenäo üles, tegi selle sisust kokkuvõtte.
Taaniel hakkas rääkima ja ütles: „Ma nägin oma nägemuses öösel, vaata, neli taeva tuult panid voogama suure mere.
Ja neli suurt metsalist tõusid merest, üksteisest erinevad.
Esimene oli nagu lõvi, aga tal olid kotka tiivad; minu nähes katkuti talt tiivad ja ta tõsteti maast üles ning pandi jalgadele püsti nagu inimene, ja temale anti inimese süda.
Ja vaata, tema järel tuli teine metsaline, karu sarnane; aga see pandi püsti ühe külje peale ja tal oli kolm küljeluud suus hammaste vahel; ja temale öeldi nõnda: „Tõuse, söö palju liha!”
Pärast seda ma nägin, vaata, oli üks teine, otsekui panter, ja tal oli seljas neli linnutiiba; sel metsalisel oli neli pead ja temale anti valitsus.
Pärast seda ma nägin öistes nägemustes, vaata, seal oli neljas metsaline, kole ja kohutav ja väga tugev; tal olid suured raudhambad, ta sõi ja näris ning tallas ülejäägi jalgade alla. Ja see oli erinev kõigist endistest metsalistest, ja tal oli kümme sarve.
Ma vaatasin neid sarvi, ja vaata, veel üks pisike sarv tõusis nende vahelt ja kolm endistest sarvedest kisti selle eest välja; ja vaata, sellel sarvel olid silmad nagu inimese silmad, ja suu, mis suurustas.
Kui ma seda vaatasin, asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet. Tema kuub oli valge nagu lumi ja ta juuksed nagu puhas vill. Tema aujärjeks olid tuleleegid, selle rattaiks oli põlev tuli.
Tulejõgi voolas ja läks välja ta juurest. Tuhat korda tuhat teenisid teda, kümme tuhat korda kümme tuhat seisid tema ees. Kohus võttis istet ja raamatud avati.
Ma vaatasin siis nende suurte sõnade kõla pärast, mis sarv rääkis. Kui ma vaatasin, siis tapeti metsaline ja ta keha hävitati ning heideti tulle põlema.