Eestikeelne Piibel 1997
5. Moosese 26 Ja kui sa tuled maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks ja sa vallutad selle ning elad seal,siis võta maa kõigest uudseviljast, mis sa saad saagiks oma maalt, mille Issand, su Jumal, sulle annab, pane korvi ja mine paika, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks!
Ja mine preestri juurde, kes neil päevil on ametis, ja ütle temale: „Mina kuulutan täna Issandale, su Jumalale, et ma olen jõudnud sellele maale, mille Issand vandega meie vanemaile oli tõotanud anda meile.”
Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette!
Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: „Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja arvurikkaks rahvaks.
Egiptlased aga kohtlesid meid kurjasti ja rõhusid meid ning panid meile peale raske orjuse.
Siis me kisendasime Issanda, oma vanemate Jumala poole, ja Issand kuulis meie häält ning nägi meie viletsust, meie vaeva ja meie häda.
Ja Issand viis meid Egiptusest välja vägeva käega ja väljasirutatud käsivarrega suure hirmu saatel, tunnustähtedega ja imetegudega.
Ja ta tõi meid siia paika ning andis meile selle maa, maa, mis piima ja mett voolab.
Ja nüüd, vaata, ma toon selle maa uudsevilja, mille sina, Issand, mulle oled andnud.” Ja aseta see Issanda, oma Jumala ette ning kummarda Issanda, oma Jumala ees,
ja tunne rõõmu kõigest heast, mida Issand, su Jumal, on andnud sulle ja su perele, sina ja leviit ja võõras, kes on su keskel!
Psalm 147 Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.
1. Peetruse 2 ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
1. Makkabite 1 Pärast seda kui Makedoonia Aleksander, Filippose poeg, kes tuli kittide maalt, oli võitnud pärslaste ja meedlaste kuninga Dareiose, sündis, et ta hakkas valitsema tema asemel, olles juba enne Kreeka kuningas.
Ta pidas palju sõdu ja vallutas kindlusi ning tappis maa kuningaid.
Ta tungis maailma äärteni ja võttis sõjasaaki paljudelt rahvastelt. Aga kui maailm oli temale alistunud, siis läks ta ülbeks ja tema süda suurustas.
Ta kogus väga võimsa sõjaväe ning valitses maid, rahvaid ja vürste, ja nemad pidid talle makse maksma.
Aga seejärel heitis ta voodisse ja kui ta tundis, et sureb,
siis kutsus ta oma auväärseimad teenrid, kes noorusest alates olid koos temaga kasvanud, ja jaotas neile oma kuningriigi veel oma eluajal.
Aleksander suri, olles valitsenud kaksteist aastat.
Ja tema teenrid hakkasid valitsema, igaüks oma piirkonnas.
Pärast tema surma panid nad kõik krooni pähe, palju aastaid pärast neid ka nende pojad nõndasamuti, ja nad tegid maailmas palju kurja.
Ja neist võrsus patune võsu, Antiohhos Epifanes, kuningas Antiohhose poeg, kes oli olnud Roomas pantvangiks. Tema sai kuningaks Kreeka kuningriigi saja kolmekümne seitsmendal aastal.
Neil päevil tõusis Iisraelis jumalavallatuid mehi, kes hukutasid paljusid, üteldes: „Mingem ja ühinegem ümberkaudsete paganatega, sest sellest ajast peale, kui endid neist eraldasime, on meid tabanud palju õnnetusi!”
See kõne oli nende meelest hea.