Piibel.NET
Otsing Ps 145:8-9, 14-21; Js 51:17-23; Rm 9:6-13
(25 vastet, leht 1 1-st)
Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 145 Armuline ja halastaja on Issand, pika meelega ja suur helduselt.
Hea on Issand kõigile ja tema halastus on üle kõigi tema tegude.
Issand toetab kõiki, kes on langemas, ja tema tõstab püsti kõik, kes on küüru vajutatud.
Kõikide silmad ootavad sind ja sina annad neile nende roa omal ajal;
sina avad oma käe ja täidad kõik, mis elab, hea meelega.
Õige on Issand kõigil oma teedel ja vaga kõigis oma tegudes.
Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.
Tema teeb nende meele järgi, kes teda kardavad, ja ta kuuleb nende kisendamist ning aitab neid.
Issand hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab kõik õelad.
Issanda kiitust rääkigu mu suu ja kõik liha andku tänu tema pühale nimele ikka ja igavesti!
Jesaja 51 Ärka, ärka, tõuse üles, Jeruusalemm, kes oled joonud Issanda käest tema viha karika, oled joonud tilgatuks uimastuse peekri!
Ei olnud tal talutajat ühestki oma sünnitatud lapsest, ega haaranud tal käest kinni mitte ükski tema kasvatatud laps.
Need kaks paari said sulle osaks - kes tunneb sulle kaasa? - rüüstamine ja hävitus, nälg ja mõõk - kes olen mina, et sind trööstiksin?
Igal tänavanurgal lamasid su lapsed oimetult, otsekui metskitsed püügivõrgus, löödud Issanda vihast, su Jumala sõitlusest.
Seepärast kuule ometi seda, sa vilets, kes oled joobnud, aga mitte veinist:
nõnda ütleb su Issand, Issand, su Jumal, kes riidleb oma rahva eest: Vaata, ma võtan su käest uimastuse karika, oma viha peekri - seda ei ole sul enam vaja juua.
Ja ma annan selle kätte su piinajaile, kes ütlesid sulle: „Kummarda, et saaksime sinust üle käia!” Sa andsidki oma selja maaks ja käijatele tänavaks.
Rooma 9 Aga see pole nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja. Ei ole ju need kõik, kes pärinevad Iisraelist, veel Iisrael,
ega ole kõik Aabrahami lapsed sellepärast, et nad on tema järglased, vaid on öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.”
See tähendab: mitte lihased lapsed ei ole Jumala lapsed, vaid tema sooks arvatakse tõotuse lapsed.
Sest see on tõotusesõna: „Ma tulen tagasi sellesama aastaaja paiku, ja Saaral on siis poeg.”
Ent mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli sama lugu, kui ta jäi lapseootele meie esiisast Iisakist,
sest kui kaksikud veel ei olnud sündinud ega teinud midagi head ega halba, siis - et valikule põhinev Jumala kavatsus jääks püsima
mitte tegude, vaid kutsuja pärast - öeldi talle: „Suurem orjab vähemat”,
nagu on kirjutatud: „Jaakobit ma armastasin, Eesavit aga vihkasin.”