Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 142 Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!1. Korintose 1 Vaadake, vennad, iseendid, millistena te olete kutsutud: mitte palju tarku inimeste meelest, mitte palju vägevaid, mitte palju kõrgest soost.
Kuid Jumal on valinud maailma meelest narrid, et häbistada tarku, ja Jumal on valinud maailma meelest nõrgad, et häbistada tugevaid.
Jumal on valinud need, kes maailma meelest on alamast soost ja halvakspandud, need, kes midagi ei ole, et teha tühiseks need, kes midagi on,
et ükski inimene ei kiitleks Jumala ees.
Aga teie olete tema tõttu Kristuses Jeesuses, kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ning õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,
et läheks täide, nagu on kirjutatud: „Kes tahab kiidelda, kiidelgu Issanda üle!”
Efesose 3 kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.
Efesose 4 Ma ütlen seda nüüd ja tunnistan Issandas, et keegi teist ei elaks enam nii, nagu paganad elavad oma tühises meeles,
olles oma mõtlemisega sattunud pimedusse ning võõrdunud Jumala elust neis oleva teadmatuse ja südame paadumuse tõttu.
Nende tunnetus on nüristunud ja nad on loovutanud end kõlvatusse tegema ahnelt kõike roppust.
Teie ei ole aga niimoodi Kristust tundma õppinud,
kui te üldse olete temast kuulnud ja temas õpetatud, nii nagu tõde on Jeesuses.
Teil tuleb jätta oma endise eluviisi poolest vana loomus, kes laostub petlike himude käes,
ning saada uueks oma mõttelaadilt
ja riietuda uue inimesega, kes on loodud Jumala poolt elama tõe õiguses ja vagaduses.