Piibel.NET
Otsing Ps 139:1-6, 13-18; 1Sm 2:21-25; Mt 25:1-13
(30 vastet, leht 1 2-st)
Eestikeelne Piibel 1997
1. Saamueli 2 Ja Issand kandis hoolt Hanna eest, nii et ta jäi lapseootele ja tõi ilmale veel kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Issanda juures.
Eeli oli aga väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi juures.
Ta ütles neile: „Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kogu sellelt rahvalt kuulen?
Ei, mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Issanda rahvast levitavat.
Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?” Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Issand soovis neid surmata.
Psalm 139 Laulujuhatajale: Taaveti laul. Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen; sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise, ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
Sõna ei ole veel mu keelel, kui ennäe - sina, Issand, tead selle kõik ära.
Tagant ja eest sa ümbritsed mind ja paned oma pihu mu peale.
See tundmine on minule imeline, see on liiga kõrge, et saaksin sellest jagu.
Sest sina valmistasid mu neerud ja kudusid mind mu ema ihus.
Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
Mu luud ei olnud varjul sinu eest, kui mind salajas loodi, kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.
Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.
Matteuse 25 Siis on taevariik kümne neitsi sarnane, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
Viis nendest olid rumalad ja viis arukad,
rumalad võtsid küll oma lambid, kuid ei võtnud kaasa õli,
arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
Aga kui peigmees viibis, jäid nad kõik tukkuma ja uinusid magama.
Aga keskööl kostis hüüd: „Ennäe, peigmees! Tulge välja teda vastu võtma!”
Siis ärkasid kõik need neitsid ja seadsid korda oma lambid.
Rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!”