Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 129 Palveteekonna laul. Palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale - nõnda ütelgu Iisrael -,palju on mind rõhutud mu noorpõlvest peale: ometi ei ole minust jagu saadud.
Mu selja peal on kündjad kündnud, nad on ajanud pikki vagusid.
Issand on õiglane, ta on õelate köied katki lõiganud.
Jäägu häbisse ja taganegu kõik, kes vihkavad Siionit!
Nad olgu nagu rohi katustel, mis kuivab, enne kui see kitkutakse,
millest lõikaja ei saa endale peotäit ega siduja sületäit
ja möödaminejad ei ütle: „Issanda õnnistus olgu teiega! Me õnnistame teid Issanda nimega!”
Jeremija 50 Sõna, mis Issand kõneles Paabeli kohta, kaldealaste maa kohta prohvet Jeremija läbi:
„Teatage rahvaste seas ja kuulutage, tõstke lipp üles; kuulutage, ärge salake, öelge: Paabel vallutatakse, Beel jääb häbisse, Merodak lüüakse puruks! Tema pühakujud jäävad häbisse, tema ebajumalad purustatakse.
Sest tema kallale tuleb rahvas põhja poolt: see teeb tema maa jubedaks ja seal ei ela ükski - niihästi inimesed kui loomad põgenevad ja kaovad.
Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, tulevad Iisraeli lapsed, nemad ja Juuda lapsed üheskoos, ja käivad üha nuttes ning otsivad Issandat, oma Jumalat.
Nad küsivad teed Siionisse, nende silmnäod on siiapoole: „Tulgem ja hoidkem Issanda poole igavese lepinguga, mida ei unustata!”
Mu rahvas oli nagu kadunud lambad, nende karjased eksitasid neid, juhtisid kõrvale mägedes; nad rändasid mäelt mäele, nad unustasid oma tarad.
Kõik, kes neid leidsid, neelasid neid, ja nende vaenlased ütlesid: „Me ei jää süüdlasteks! Sest nad on pattu teinud Issanda, õiguse eluaseme, ja Issanda, oma vanemate lootuse vastu.”
Iisrael oli eksinud lammas, lõvidest aetud. Esiti sõi teda Assuri kuningas, ja nüüd viimaks näris tema luid Paabeli kuningas Nebukadnetsar.
Seepärast ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal, nõnda: Vaata, mina karistan Paabeli kuningat ja tema maad, nõnda nagu ma karistan Assuri kuningat.
Ja ma toon Iisraeli tagasi tema enese karjamaale ning ta hakkab hoidma karja Karmelil ja Baasanis, ja ta hing küllastub Efraimi mäestikus ja Gileadis.
Neil päevil ja sel ajal, ütleb Issand, otsitakse Iisraeli süüd, aga seda ei ole, ja Juuda patte, aga neid ei leita, sest ma annan andeks neile, keda ma alles jätan.
Luuka 22 Ja Jeesus läks välja ning tuli harjumuspäraselt Õlimäele, ja jüngrid järgnesid talle.
Ja kui ta sinna paika jõudis, siis ta ütles neile: „Palvetage, et te ei satuks kiusatusse!”
Ta ise läks neist eemale kiviviske kaugusele, langes põlvili maha ja palvetas:
„Isa, kui sa tahad, võta see karikas minult ära! Ometi ärgu sündigu minu tahtmine, vaid sinu oma!”
[Siis ilmus talle ingel taevast teda kinnitama.
Ja raskesti heideldes palvetas ta veelgi pingsamalt, ja ta higi muutus nagu maha tilkuvateks verepiiskadeks.]