Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 128 Palveteekonna laul. Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud su laua ümber.
Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat!
Issand õnnistagu sind Siionist ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!
Ja saagu sa näha oma laste lapsi! Rahu Iisraelile!
Õpetussõnad 27 Ära kiitle homsest päevast, sest sa ei tea, mida see päev toob!
Kiitku sind keegi teine, aga mitte su oma suu, keegi võõras, aga mitte su oma huuled.
Kivil on raskus ja liival kaal, aga arulageda viha on rängem neist mõlemast.
Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?
Parem avalik noomitus kui salalik armastus.
Sõbra löögid on mõeldud siiralt, aga vihamehe suudlused on võltsid.
Kelle kõht on täis, see tallab kärjemee, aga näljasele on kõik kibegi magus.
Nagu pesast pagev lind on mees, kes põgeneb oma kodukohast.
Õli ja suitsutusrohi rõõmustavad südant, aga sõbra magusus tuleb südamlikust nõuandest.
Ära hülga oma sõpra ja oma isa sõpra; ära mine oma venna kotta, kui sul on viletsuseaeg; parem naaber ligidal kui vend kaugel!
Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!
Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
Kes vara hommikul oma ligimest valju häälega õnnistab, sellele loetakse see sajatamiseks.
Katuse alaline läbitilkumine saju ajal ja riiakas naine on ühesugused:
teda varjata on otsekui varjaks tuult või kahmaks õli oma parema käega.
Raud ihub rauda ja inimene ihub teist.
Kes hoolitseb viigipuu eest, saab süüa selle vilja, ja kes teenib oma isandat, seda austatakse.
Otsekui vees pale peegeldab palet, nõnda vastab inimsüda inimesele.