Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 123 Palveteekonna laul. Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes istud taevas.Vaata, otsekui sulaste silmad vaatavad oma isandate käte peale, otsekui teenija silmad vaatavad oma emanda käte peale, nõnda vaatavad meie silmad Issanda, meie Jumala peale, kuni tema meile armu annab.
Anna meile armu, Issand! Anna meile armu, sest meil on enam kui küllalt põlgusest!
Meie hing on küllalt saanud tunda jultunute irvitust ja uhkete põlgust.
Jeremija 7 Aga sina ära palu selle rahva eest ja ära tee nende pärast kisa ega palvet, ja ära käi mulle peale, sest ma ei kuule sind!
Eks sa näe, mis nad teevad Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavail?
Lapsed korjavad puid, isad süütavad tule ja naised sõtkuvad tainast, et valmistada ohvrileibu Taevakuningannale + Taevakuninganna tähendab jumalanna Ištarit (Astartet), vrd 44:17, 44:19. . Ja nad valavad joogiohvreid teistele jumalatele, et mind teotada.
Kas nad teotavad mind? küsib Issand. Eks nad teota iseendid oma häbiks?
Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata, mu viha ja mu vihalõõm voolab selle paiga peale, inimeste ja loomade peale, välja puude ja maa vilja peale, ja see põleb kustutamatult.
Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Lisage oma põletusohvrid tapaohvritele ja sööge liha!
Sest sel päeval, mil ma tõin nad ära Egiptusemaalt, ei rääkinud ma teie vanematega ega andnud neile käsku põletus- ja tapaohvri kohta,
vaid ma andsin neile selle käsu, öeldes: Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas; ja käige kõigiti seda teed, mida ma teid käsin, et teil oleks hea põli!
Aga nemad ei kuulanud ega pööranud kõrva, vaid käisid oma nõu järgi oma kurja südame paadumuses, ja nad läksid tagasi, aga mitte edasi.
Alates sellest päevast, kui teie vanemad lahkusid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani olen ma läkitanud teie juurde kõik oma sulased prohvetid - läkitanud päevast päeva -,
aga teie ei kuulanud mind ega pööranud kõrva, vaid jäite kangekaelseiks; te tegite rohkem paha kui teie vanemad.
2. Korintose 10 Vaadake silmanähtavat! Kui keegi on veendunud, et ta on Kristuse päralt, arvestagu siis eneses ka seda, et nagu tema ise on Kristuse päralt, nii oleme seda ka meie.
Sest kui ma ka kiitleksin meie meelevallast, mille Issand on andnud teie ehitamiseks ja mitte mahalõhkumiseks, siis ma ei jääks häbisse.
Aga ma ei taha jätta muljet, nagu püüaksin ma teid kirjadega hirmutada.
„Jah, tema kirjad,” öeldakse, „on küll kaalukad ja võimsad, kuid ihulikult meie juures olles on ta nõder ja ta sõna on armetu.”
Niisugused arvestagu, et me oleme kohal olles samasugused kui eemalt oma kirjade sõnades.