Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Jõudku mu halamine su palge ette, Issand! Anna mulle arusaamist oma sõna mööda!Tulgu mu anumine su palge ette, päästa mind oma ütlust mööda!
Mu huuled lasku hoovata kiitust, sest sa õpetad mulle oma määrusi!
Mu keel kuulutagu sinu ütlusi, sest kõik su käsud on õigus!
Olgu su käsi mind aitamas, sest ma olen valinud su korraldused!
Ma igatsen päästet sinult, Issand, ja sinu Seadus on mu rõõm.
Elagu mu hing, et ta sind kiidaks, ja su seadused aidaku mind!
Ma olen eksinud nagu kadunud lammas. Otsi oma sulast, sest ma ei unusta su käske!
Jesaja 10 Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, siis ta nuhtleb Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja ta suureliste silmade kõrkuse pärast.
Sest too ütleb: „Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas. Ma nihutasin rahvaste piire, riisusin, mis kuulus neile. Oma vägevuses tõukasin ma valitsejaid troonilt.
Mu käsi leidis rahvaste vara otsekui linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin ära kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud.”
Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu.
Sellepärast läkitab Jumal, vägede Issand, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all lahvatab tuli.
Iisraeli valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad.
Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse koos ihu ja hingega. See on otsekui põdeja kidunemine.
Vähe jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna.
Ja sel päeval sünnib, et Iisraeli jääk ja Jaakobi soo pääsenu ei toetu enam oma peksjale, vaid toetub ustavalt Issandale, Iisraeli Pühale.
Johannese 7 Siis mõned jeruusalemlastest ütlesid: „Eks ta ole seesama, kelle tapmiseks nad otsivad võimalust?
Ja ennäe, ta räägib avalikult, ja talle ei öelda midagi! Kas ehk ülemad on tõesti ära tundnud, et tema ongi Messias?
Kuid me teame teda, kust ta on pärit, aga kui tuleb Messias, siis ei tea keegi, kust ta on.”
Siis hüüdis Jeesus pühakojas õpetades valjusti: „Jah, mind te teate ja teate ka, kust ma olen. Ent mina ei ole tulnud iseenesest, vaid tõeline on tema, kes minu on saatnud ja keda teie ei tunne.
Mina tunnen teda, sest ma olen tulnud tema juurest ja tema on minu läkitanud.”
Nüüd nad otsisid võimalust teda vahistada, ometi ei pannud keegi kätt ta külge, sest tema tund ei olnud veel tulnud.
Aga rahvahulgast uskusid temasse paljud, ja need ütlesid: „Kui Messias tuleb, kas ta teeb rohkem tunnustähti, kui tema on teinud?”
Kui variserid kuulsid rahvahulka omavahel nõnda tema üle sosistamas, läkitasid nemad ja ülempreestrid sulaseid teda vahistama.