Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.Ma olen vandunud ja täidan seda, et ma pean sinu õiguse seadusi.
Ma olen väga vaevatud. Issand, elusta mind oma sõna järgi!
Minu suu vabatahtlikud ohvrid olgu su meelt mööda, Issand, ja õpeta mulle oma seadusi!
Mu hing on alati mu pihus ja sinu Seadust ma ei unusta.
Õelad on mulle pannud püüdepaela, kuid mina ei eksi ära sinu korraldustest.
Su tunnistused ma olen saanud pärandiks igavesti, sest nad on mu südame rõõm.
Ma pöörasin oma südame tegema su määruste järgi alaliselt ja otsani.
Õpetussõnad 6 Mine sipelga juurde, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikusajal oma toiduse.
Kui kaua sa, laisk, magad, millal sa ärkad unest?
Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu relvastatud mees.
Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!