Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 9 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:„Räägi Iisraeli lastega ja ütle: Kui keegi teist või teie tulevastest põlvedest on roojane laiba pärast või viibib pikal teekonnal, võib ta ometi pidada paasapüha Issanda auks.
Seda peetagu teise kuu neljateistkümnenda päeva õhtul; paasatalle söödagu koos hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega!
Midagi ärgu jäetagu sellest üle hommikuks ja selle luid ärgu murtagu; seda peetagu kõigi paasapüha seaduste järgi!
Aga see mees, kes on puhas ega ole teekonnal ja ometi jätab paasapüha pidamata, tuleb hävitada oma rahva hulgast, sest ta ei ole toonud Issandale ohvriandi selleks seatud ajal. See mees peab kandma oma pattu!
Ja kui teie juures viibib mõni võõras, kes tahab pidada paasapüha Issanda auks, siis pidagu ta seda nõndasamuti paasapüha eeskirja ja seaduse järgi! Teil olgu üks seadus niihästi võõra kui maa päriselaniku jaoks!”
Psalm 119 Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi!
Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest,
kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel!
Sina oled käskinud oma korraldusi hästi pidada.
Oh, et mu elutee oleks kindel, et ma peaksin su määrusi.
Siis ma ei jää häbisse, pannes tähele kõiki su käske.
Ma tahan sind tänada õiglasest südamest, õppides su õiguse seadusi.
Ma tahan pidada su määrusi, ära mind hülga päriselt!
Luuka 10 Ja vaata, üks seadusetundja tõusis püsti Jeesust kiusama ja küsis: „Õpetaja, mis ma pean tegema, et pärida igavest elu?”
Aga Jeesus ütles talle: „Mis Seaduses on kirjutatud? Kuidas sa loed?”
Tema vastas: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast!”
Siis Jeesus ütles talle: „Sa oled õigesti vastanud, tee nii, ja sa elad!”
Tema aga, tahtes iseennast õigustada, küsis Jeesuselt: „Ja kes siis on mu ligimene?”
Jeesus ütles kõnelust jätkates: „Üks inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus teeröövlite kätte. Kui need olid ta riided röövinud ja talle hoope andnud, läksid nad ära, jättes ta poolsurnuna maha.
Juhtumisi tuli keegi preester sedasama teed, ja kui ta teda nägi, läks ta kaarega mööda.
Nõndasamuti ka leviit, kui ta sattus sinna paika ja teda nägi, läks ringiga mööda.
Aga sama teed tuli üks samaarlane. Kui ta jõudis temani ja teda nägi, hakkas tal hale
ja ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja veini, tõstis ta oma muula selga, viis öömajale ning kandis hoolt tema eest.
Ja järgmisel hommikul võttis ta välja kaks teenarit, andis need peremehele ja ütles: „Kanna tema eest hoolt, ja kui sa midagi veel lisaks peaksid kulutama, selle maksan mina sulle tagasi tulles.”