Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 119 Mu silmad on lõppemas, igatsedes su ütlust; ma küsin: „Millal sa trööstid mind?”Apostlite 27 Sattudes siis ühe saarekese varju, mida hüütakse Kaudaks, suutsime vaevalt tulla toime päästepaadiga.
Kui see oli üles tõmmatud, kasutati kaitsevõtteid ja vöötati laev köitega. Ja et kardeti paiskuda Sürti madalale, heideti sisse triivankur ning jäeti laev triivima.
Kui aga raju meid väga vintsutas, loopisid nad järgmisel päeval osa lasti üle parda.
Ja kolmandal päeval heitsid nad oma käega merre ka laeva varustuse.
Kui nüüd mitu päeva ei paistnud ei päikest ega tähti ja kange raju võimutses, lõppes meil viimaks igasugune lootus pääseda.
Kuna kellelgi ei olnud enam mingit tahtmist süüa, siis tõusis Paulus nende keskel püsti ja ütles: „Mehed, te oleksite pidanud minu sõna kuulama ja jätma Kreetalt merele minemata, siis te oleksite vältinud seda hädaohtu ja kahju.
Nüüd ma aga manitsen teid olema julged, sest ükski hing teie seast ei hukku, hukkub vaid laev.
Täna öösel seisis minu juures selle Jumala ingel, kelle päralt ma olen ja keda ma ka teenin,
ning ütles: „Ära karda, Paulus! Sa pead jõudma keisri ette, ja vaata, Jumal on sulle kinkinud kõik su kaasreisijad.”
Seepärast, mehed, olge julged, sest ma usun Jumalat, et kõik läheb nõnda, nagu mulle on räägitud.
Heebrealaste 4 Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!
Juudit 8 Sest meie sugupõlvedes ei ole tõusnud kedagi ega ole meie hulgas tänapäevalgi ühtki suguharu või perekonda või paika või linna, mis austaks kätega tehtud jumalaid, nõnda nagu on sündinud muistseil päevil,
mistõttu meie vanemad anti mõõga ja riisumise kätte ja nad langesid suures kaotuses meie vaenlaste ees.
Meie aga ei tunne ühtki muud Jumalat peale tema, seepärast me loodame, et ta ei põlga meid ega mitte kedagi meie soost.
Sest kui meid tõesti vallutatakse, siis vallutatakse ka kogu Juuda ja meie pühad paigad rüüstatakse. Aga nende teotamise eest nõuab ta tasu meie verelt.
Meie vendade tapmise ja maa vangiviimise ning meie pärisosa laastamise laseb ta tulla meie pea peale paganate keskel, kus peame olema orjad ning saama pahanduseks ja naeruks oma isandate ees.
Sest meie orjapõlvest ei tule rõõmu, vaid Issand, meie Jumal, teeb selle häbiks.
Ja nüüd, vennad, näidakem oma vendadele, et nende hing oleneb meist ja et pühad paigad, tempel ja altar, toetuvad meile!
Kõige selle juures tänagem Issandat, oma Jumalat, kes meid proovile paneb niisamuti nagu meie vanemaid!
Meenutagem, mida ta tegi Aabrahamiga, ja kuidas ta proovile pani Iisaki, ja mis juhtus Jaakobile Süüria Mesopotaamias, kui ta karjatas oma ema venna Laabani lambaid!
Sest nõnda nagu ta neid tulega proovis, et läbi katsuda nende südameid, nõnda ta ei ole meidki nüüd nuhelnud; Issand karistab ainult manitsuseks neid, kes tema juurde tulevad.”
Siis Ussija vastas temale: „Kõik, mida sa oled ütelnud, oled sa rääkinud vagast südamest, ja ei ole kedagi, kes sinu sõnadele vastu vaidleks.
Sest sinu tarkus ei ole ilmsiks saanud alles täna, vaid niikaua kui sa oled elanud, on kogu rahvas tundnud sinu tarkust, ja et see, mida sa oma südames mõtled, on hea.
Rahval on aga suur janu, ja nad sundisid meid tegema nii, nagu oleme neile ütelnud, ja võtma enda peale vande, mida me ei või tühistada.