Eestikeelne Piibel 1997
4. Moosese 23 Siis Baalak ütles temale: „Tule nüüd koos minuga teise paika, kust sa näed seda rahvast. Sa näed küll ainult ta äärt, sa ei näe teda kogu ulatuses, aga nea ta mulle sealt!”Ja ta võttis tema kaasa valvurite väljakule, Pisgaa mäetippu, ehitas seitse altarit ning ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.
Siis Bileam ütles Baalakile: „Jää siia oma põletusohvri juurde, mina lähen sinna kohtamisele!”
Ja Issand tuli Bileamile vastu, pani temale sõnad suhu ja ütles: „Mine tagasi Baalaki juurde ja räägi nõnda!”
Siis ta tuli tema juurde, ja vaata, ta seisis oma põletusohvri juures ja koos temaga Moabi vürstid. Ja Baalak küsis temalt: „Mis Issand rääkis?”
Siis ta hakkas rääkima ja ütles: „Tõuse, Baalak, ja kuule, pane mind tähele, Sippori poeg!
Jumal ei ole inimene, et ta valetaks, inimlaps, et ta kahetseks. Kas tema ütleb, aga ei tee, või räägib, aga ei vii täide?
Vaata, mind on kästud õnnistada. Tema on õnnistanud, mina ei saa seda tagasi võtta.
Ei märgata häda Jaakobis ega nähta õnnetust Iisraelis. Issand, ta Jumal, on temaga ja rõõmuhääl kuningast tema keskel.
Jumal, kes tõi nad Egiptusest, on neile otsekui sarved metshärjale.
Sellepärast ei ole lausumist Jaakobi vastu ega loitsimist Iisraeli vastu. Küll öeldakse Jaakobist ja Iisraelist: Vaata, mis Jumal on teinud!
Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõvi. Ei ta heida maha enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud.”
Aga Baalak ütles Bileamile: „Kui sa teda ei nea, siis ära teda ometi õnnista!”
Bileam aga vastas ja ütles Baalakile: „Eks ma ole sulle rääkinud ja öelnud: Ma pean tegema kõike, mida Issand käsib.”
Siis Baalak ütles Bileamile: „Tule nüüd, ma võtan sind kaasa teise paika. Vahest on see õige Jumala silmis, et sa nead rahva mulle sealt!”
Ja Baalak võttis Bileami enesega kaasa mäetippu, mis kerkib üle kõrbepinna.
Siis Bileam ütles Baalakile: „Ehita mulle siia seitse altarit ja muretse mulle siia seitse härjavärssi ja seitse jäära!”
Ja Baalak tegi, nagu Bileam ütles, ja ta ohverdas igal altaril härjavärsi ja jäära.
5. Moosese 26 Ja kui sa tuled maale, mille Issand, su Jumal, annab sulle pärisosaks ja sa vallutad selle ning elad seal,
siis võta maa kõigest uudseviljast, mis sa saad saagiks oma maalt, mille Issand, su Jumal, sulle annab, pane korvi ja mine paika, mille Issand, su Jumal, valib oma nimele eluasemeks!
Ja mine preestri juurde, kes neil päevil on ametis, ja ütle temale: „Mina kuulutan täna Issandale, su Jumalale, et ma olen jõudnud sellele maale, mille Issand vandega meie vanemaile oli tõotanud anda meile.”
Ja preester võtku su käest korv ning pangu see maha Issanda, su Jumala altari ette!
Ja sina tunnista ning ütle Issanda, oma Jumala ees: „Mu isa oli rändav aramealane, kes läks alla Egiptusesse ja elas seal võõrana väheste inimestega. Aga ta sai seal suureks, vägevaks ja arvurikkaks rahvaks.
Egiptlased aga kohtlesid meid kurjasti ja rõhusid meid ning panid meile peale raske orjuse.
Siis me kisendasime Issanda, oma vanemate Jumala poole, ja Issand kuulis meie häält ning nägi meie viletsust, meie vaeva ja meie häda.