Eestikeelne Piibel 1997
1. Moosese 24 Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Issand oli Aabrahami kõigiti õnnistanud,siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: „Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!
Mina vannutan sind Issanda, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei võta naist kaananlaste tütreist, kelle keskel ma elan,
vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juurde ning võtad sealt naise mu pojale Iisakile!”
Aga sulane ütles temale: „Võib-olla naine ei taha mulle järgneda siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled ära tulnud?”
Siis ütles Aabraham temale: „Hoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!
Issand, taeva Jumal, kes minu võttis mu isakojast ja mu sünnimaalt ja kes mulle rääkis ning vandus, öeldes: Sinu soole ma annan selle maa! - tema ise läkitab oma ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise võtta.
Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!”
Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle kõne kohaselt.
Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.
Psalm 113 Halleluuja! Kiitke, Issanda sulased, kiitke Issanda nime!
Issanda nimi olgu tänatud nüüd ja igavesti!
Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi!
Issand on kõrge üle kõigi rahvaste, tema auhiilgus on üle taevaste.
Kes on nagu Issand, meie Jumal, kes kõrgel istub,
kes alandub vaatama, mis taevas ja maa peal on,
kes tõstab põrmust üles vaevase ja tuhaasemelt viletsa,
pannes tema istuma õilsate kõrvale, oma rahva õilsate kõrvale,
kes paneb sigimatu, kel polnud maja, elama poegade rõõmsa emana? Halleluuja!
1. Timoteose 5 Vana mehega ära kärgi, vaid räägi lahkesti nagu isaga, noorematega nagu vendadega,
vanemate naistega nagu emadega, noorematega nagu õdedega - kõiges puhtuses.
Austa lesknaisi, kes on tõeliselt lesed!
Aga kui kellelgi lesknaisel on lapsi või lapselapsi, siis need õppigu esmalt ise kohtlema jumalakartlikult oma peret ja tänulikult tasuma, mis nad on võlgu oma vanematele; sest see on meelepärane Jumala silmis.
Kes on aga lesknaine tõeliselt ja üksi maha jäänuna loodab Jumala peale, see jääb anuma ja palvetama nii ööd kui päevad.
Kes aga liiderdab, see on elusalt surnud.