Eestikeelne Piibel 1997
Iiob 19 Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need raamatusse kirjutataks,raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks ajaks!
Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma.
Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat,
teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga mitte mõne võõra. Mul kõdunevad neerud sisikonnas.
Psalm 110 Taaveti laul. Issand ütles minu Issandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalgealuseks järiks!”
Sinu võimuse valitsuskepi läkitab Issand Siionist. Valitse keset oma vaenlasi!
Su rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval; pühas ehtes ilmub su ette su noorte sõdijate vägi nagu kaste koidu üsast.
Issand on vandunud ja tema ei kahetse seda: „Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!”
1. Timoteose 3 Seda ma kirjutan sulle, lootes ise peatselt tulla sinu juurde.
Kui mu tulek siiski viibib, sa teaksid, milline peab olema eluviis Jumala kojas, mis on elava Jumala kogudus, tõe sammas ja alustugi.
Tunnistatavalt suur on jumalakartuse saladus: Jumal on avalikuks saanud lihas, õigeks tunnistatud vaimus, nähtav olnud inglitele, kuulutatud paganatele, usutud maailmas, võetud üles kirkusesse.