Eestikeelne Piibel 1997
Psalm 107 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda tema on lunastanud kitsikusest
ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.
Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal, ega leidnud teed linna, kuhu asuda.
Neil oli nälg ja janu, nende hing nõrkes nende sees.
Aga oma ahastuses nad kisendasid Issanda poole ja tema kiskus nad välja nende kitsikustest
ning saatis nad minema õiget teed, et nad jõuaksid linna, kuhu asuda.
Tänagu nad Issandat ta helduse eest ja tema imeliste tegude eest inimlastele,
et ta kosutas janunevat hinge ja täitis nälgiva hinge heaga.
Kes tark on, see pidagu seda meeles, ja Issanda heldust pandagu tähele!
Hoosea 9 Ära rõõmusta, Iisrael, ära hõiska nagu teised rahvad! Sest sa oled hoora viisil lahkunud oma Jumalast, oled armastanud hoorapalka kõigis rehealustes.
Rehi ja surutõrs neid ei toida ja veini ei pea neil olema.
Nad ei saa jääda Issanda maale, vaid Efraim läheb tagasi Egiptusesse ja nad peavad Assuris sööma roojaseid asju.
Seal nad ei kalla Issandale veini ja nende tapaohvrid pole talle meele järgi; nende leib on nagu leinaleib: kõik, kes seda söövad, rüvetavad endid; sest leiba on neil ainult eneste jaoks, Issanda kotta seda ei tule.
Mida te teete pühade ajal, Issanda-püha päevadel?
Jah, vaata, nad peavad lahkuma laastamise pärast; neid kogub Egiptus, neid matab Memfis; umbrohi pärib nende hõbeasjad, nende telkides kasvavad ohakad.
Katsumise päevad tulevad, kättemaksu päevad tulevad, Iisrael saab seda tunda. „Prohvet on rumal, vaimumees on hull!” Et su süü on suur, siis on ka vaen suur.
Efraim luurab prohvetit, kes on mu Jumalaga. Kõigil ta teedel on linnupüüdja pael, ta Jumala kojas on vaenulikkus.
Nad on sügavalt laostunud, otsekui Gibea päevil; aga tema mäletab nende süüd ja nuhtleb neid nende pattude eest.
Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid.
Efraim - linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust.
Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun!
Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte.
Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad!
Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad.